ICMP (Internet Control Message Protocol)
Interneti kontrollsõnumiprotokoll Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni.
Ping-utiliit kasutab ICMP protokolli kaugarvuti juurdepääsetavuse kindlakstegemiseks.
ARP (Address Resolution Protocol)
Aadressiteisenduse protokoll - Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk MAC-aadressile Etherneti kohtvõrgus (Etherneti-aadressile). Näiteks IP praegu kõige levinuma versiooni IP version 4 (IPv4) puhul on IP aadressi pikkus 32 bitti, aga Ethernet’i võrgus on seadmete aadresside pikkuseks 48 bitti . Seepärast peetakse ARP-puhvri nime all tuntud tabelit, mis seab omavahel vastavusse IP-aadressid ja MAC-aadressid. ARP annab ette protokollireeglid, mille alusel toimub selle vastavuse tekitamine ja aadresside teisendamine.
RARP (Reverse Address Resolution Protocol)
RARP-protokoll Protokoll, mida kasutatakse arvutite jt. võrguseadmete MAC-aadresside teisendamiseks IP-aadressideks. Selle protokolli puuduseks on asjaolu, et iga MAC-aadressi on vaja keskserveris käsitsi konfigureerida ja kätte saab ainult IP-aadressi. Alamvõrgud, lüüsid jm. info tuleb konfigureerida käsitsi. Hiljem võeti RARP’i asemel kasutusele märksa täiuslikum protokoll BOOTP.
IGMP (Internet Group Management Protocol)
Internetirühma haldusprotokoll - IP protokolli laiendus, mida kasutavad IP-hostid, et teavitada vahetus naabruses asuvaid multiedastusruutereid oma kuuluvusest konkreetsesse IP-hostide rühma. Selle protokolli kasutamine võimaldab kokku hoida magistraali ribalaiust, sest näit. voogvideo saadetakse ainult ruuterile, mis jagab selle välja korraga kõigile antud rühma kuuluvatele hostidele
IP address
IP-aadress, internetiaadress - IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile.
Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist:
* A-klass, mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti
* B-klass, mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti
* C-klass on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti
* D-klass on mõeldud multiedastusvõrkudele
Iga klassi IP-aadressil on oma formaat, kus esimesed bitid näitavad aadressi klassi, siis tuleb võrgu aadress ja lõpuks kohalik (lokaalne) aadress:
A-klass
0 Võrk (7 bitti) Kohalik aadress (24 bitti)
B-klass
10 Võrk (14 bitti) Kohalik aadress (16 bitti)
C-klass
110 Võrk (21 bitti) Kohalik aadress (8 bitti)
D-klass
1110 Multilevi aadress (28 bitti)
IP-aadresse väljendatakse harilikult nelja omavahel punktidega eraldatud kümnendarvuga, kus iga arv esindab kaheksat bitti (kümnendsüsteemis on siis iga arvu maksimaalne väärtus 256). A-klassi aadressid on siis "võrk.kohalik.kohalik.kohalik", C-klassi aadressid "võrk.võrk.kohalik.kohalik". Igale numbrilisele IP-aadressile vastab enamasti ka nimi või nimede jada, mida kutsutakse domeeninimeks.
Kuna vabad internetiaadressid hakkavad otsa lõppema, asendab tulevikus uus klassideta skeem CIDR (Classless Inter-Domain Routing) järk-järgult praegu kasutusel oleva süsteemi. CIDR-süsteemi kasutuselevõtt on seotud uue internetiprotokolli IPv6 kasutuselevõtuga
Network address
Võrguaadress - Võrguseadet identifitseeriv nimi või sümbol. Näiteks kohtvõrkudes (LAN) on igal võrgusõlmel oma individuaalne aadress. Internetis on igal failil individuaalne aadress, mida kutsutakse URL
Broadcast address
Leviaadress - Spetsiaalne võrguaadress (IP aadress), mis on reserveeritud levisõnumite saatmiseks korraga kõigile antud võrgusegmendis (alamvõrgus) paiknevatele arvutitele. Leviaadressi konkreetne kuju sõltub mõnevõrra opsüsteemist, kuid üldjuhul on leviaadressiks kahendsüsteemis ainult ühtedest (heksadetsimaalsüsteemis ainult F-dest koosnev) MAC sihtaadress
Subnet mask
Alamvõrgumask - Mask alamvõrguosa väljaeraldamiseks IP aadressist.
IP aadress koosneb kahest osast - võrguaadressist ja hostiaadressist. Võtame näiteks IP aadressi 150.215.017.009. Oletame, et see on osa B klassi võrgust, esimesed kaks arvu (150.215) näitavad B klassi võrguaadressi ja järgmised kaks arvu (017.009) määravad ära selles võrgus asuva hosti.
Alamvõrgud annavad võrguadministraatorile võimaluse aadressi hostiosa omakorda kaheks või enamaks alamvõrguks jagada. Sel juhul reserveeritakse osa hostiaadressist alamvõrgu identifitseerimiseks. Seda on lihtsam mõista, kui vaatleme IP aadressi kahendsüsteemis. Ülaltoodud täielik aadress 150.215.017.009 oleks kahendsüsteemis järgmine:
10010110.11010111.00010001.00001001
Klassi B näitav osa on:
10010110.11010111
ja hostiaadress on
00010001.00001001
Kui aga jagada see võrk 14-ks alamvõrguks, siis hostiaadressi esimesed 4 bitti (0001) reserveeritakse alamvõrgu identifitseerimiseks.
Alamvõrgumask on võrguaadress pluss alamvõrgu identifitseerimiseks reserveeritud bitid. (Vastavalt kokkuleppele pannakse kõik võrguaadressi bitid võrdseks 1-ga, kuigi võiks kasutada ka reaalset võrguaadressi ennast). Seega antud juhul oleks alamvõrgumask järgmine:
11111111.11111111.11110000.00000000
ehk kümnendsüsteemis 255.255.240.000
Seda nimetatakse maskiks sellepärast, et seda saab kasutada alamvõrgu identifitseerimiseks, millele antud IP aadress kuulub, kui teha bitikaupa AND-operatsioone maski ja IP aadressiga (tulemus on 1, kui mõlemad bitid on võrdsed 1, muidu on tulemus 0). Tulemuseks saamegi alamvõrgu aadressi. Niisiis antud juhul on
alamvõrgumask 255.255.240.000 11111111.11111111.11110000.00000000
IP aadress 150.215.017.009 10010110.11010111.00010001.00001001
alamvõrgu aadress 150.215.016.000 10010110.11010111.00010000.00000000
Seega antud juhul alamvõrgu aadress on kümnendsüsteemis esitatuna 150.215.016.000
Subnet
Alamvõrk - Võrgu osa, milles asuvatel hostidel teatud osa aadressist ühesugune.
TCP/IP võrkudes kuuluvad alamvõrku kõik seadmed, mille aadressidel on üks ja sama eesliide. Näiteks kõik seadmed, mille IP aadressid algavad 100.100.100. kuuluvad samasse alamvõrku. Võrgu jaotamine alamvõrkudeks on kasulik nii turvalisuse kui võrgu efektiivsuse mõttes.
IP võrkude jaotamisel alamvõrkudeks kasutatakse alamvõrgumaske
CIDR (Classless Inter-Domain Routing)
Klassideta domeenidevaheline marsruutimine - CIDR on IP-aadresside klassisüsteemiga võrreldes paindlikum meetod internetiaadresside määramiseks ja leidmiseks domeenidevahelistes marsruuterites ning võimaldab oluliselt suurendada võimalike internetiaadresside arvu. Praegu kasutavad CIDR’it praktiliselt kõik lüüsihostid Interneti magistraalvõrgus ning Interneti haldamisega tegelevad organisatsioonid loodavad, et seda kasutavad marsruutimiseks kõik internetiteenuse pakkujad (ISP) .
Esialgne internetiprotokoll defineeris IP aadresse neljast klassist koosneva struktuuri alusel, millest enimkasutatav oli klass B. Selles klassis on ruumi kuni 65533 hostiaadressile. Probleem oli siin selles, et kui organisatsioon vajas enam kui 254 hosti, kuid palju vähem kui B-klassis võimalikud 65533 hosti, läks suur hulk organisatsioonile eraldatud aadressidest lihtsalt "raisku" (jäi kasutamata) ja nii hakkas vabade IP-aadresside arv kiiresti vähenema. CIDR lahendas selle probleemi, pakkudes uut ja paindlikumat meetodit võrguaadresside määramiseks marsruuterites. Internetiprotokolli uus versioon IPv6 võimaldab kasutada 128-bitiseid aadresse, mis suurendab võimalike aadresside arvu tohutult.
CIDR’i võrguaadressi näide:
192.30.250-00/18
"192.30.250.00" on siin võrguaadress ise ja "18" ütleb, et esimesed 18 bitti on aadressi võrguosa ning ülejäänud 14 bitti kohaliku hosti aadress.
CIDR’it toetavad välislüüsiprotokoll BGP ja siselüüsiprotokoll OSPF. Vanem välislüüsiprotokoll EGP ja siselüüsiprotokoll RIP seda ei toeta.
BPDU (Bridge Protocol Data Unit)
sillaprotokolli andmeüksus Täispuuprotokolli sõnumiüksus, mis kirjeldab kommutaatori pordi atribuute nagu MAC-aadress, prioriteetsus ja lingi maksumus. Sillaprotokolli andmeüksused võimaldavad täispuuprotokollis osalevatel kommutaatoritel koguda üksteise kohta informatsiooni
bridge (1)
sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sillad töötavad OSI mudeli 2. kihis (andmelüli kihis ehk MAC-kihis) ning on läbipaistvad protokollidele ja kõrgema taseme seadmetele nagu näit. marsruuterid.
bridge (2)
sild Elektroonikas ja elektrotehnikas nimetatakse sillaks ümbertõstetavat ühendust kahe skeemipunkti vahel. Sildu kasutatakse lülitite asemel, kui ümberlülitusi on vaja teha väga harva
Sild - Elektroonikas ja elektrotehnikas nimetatakse sillaks ümbertõstetavat ühendust kahe skeemipunkti vahel. Sildu kasutatakse lülitite asemel, kui ümberlülitusi on vaja teha väga harva
Bridge (3)
Sildama - Ühest ahelast, kanalist või elemendist teise suunama
MAC bridge
MAC sild - Kohtvõrgusilla alternatiivne nimetus, mis rõhutab asjaolu, et need sillad töötavad OSI mudeli andmelülikihi MAC alamkihis
Root bridge
Juursild - Sild, mis täispuuprotokolli kasutades saadab pidevalt teistele sildadele informatsiooni võrgu topoloogia ja selle muutuste kohta. See tähendab, et võrk on isekonfigureeruv ehk niipea kui mõni võrgulink (näit. mõni teine sild) läheb rivist välja, leitakse kohe uus tee. Juursilla kasutamine välistab ka silmuste moodustumise. Erinevalt teistest sildadest saadab juursild alati pakette välja üle kõigi oma portide. Igal võrgul saab olla ainult üks juursild ja sellel peab olema kõige väiksem sillaidendi number
SRB (Source Routing Bridge)
Lähtemarsruutimisega sild - Sideprotokoll, mis on kasutusel paljudes Token Ring võrkudes. SRB-võrgus on kogu marsruut kuni sihtpunktini juba enne saatmist ette kindlaks määratud.
IP (Internet Protocol)
internetiprotokoll Protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis
Igal Internetiga ühendatud arvutil (Internetis nimetatakse neid hostideks) on vähemalt üks IP aadress, mis kuulub ainult sellele hostile. Kui te saadate või võtate vastu andmeid (näit. e-posti sõnumeid või veebilehti), siis jagatakse sõnum väikesteks pakettideks. Iga pakett sisaldab nii saatja kui vastuvõtja internetiaadressi. Kõik paketid saadetakse kõigepealt lüüsiarvutile, mis tunneb väikest osa Internetist. Lüüsiarvuti loeb paketi päisest sihtkoha aadressi ja edastab paketi naaberlüüsile, mis omakorda loeb sihtkoha aadressi jne, kuni ükskord üks lüüs tunneb ära, et see aadress kuulub tema lähemas ümbruses e. domeenis paiknevale hostile. Seejärel edastab lüüs paketi sellele hostile, mille aadress paketis sisaldus.
Kuna sõnum on jagatud terveks hulgaks pakettideks, siis võib iga pakett vajaduse korral liikuda Internetis erinevat teed mööda. Paketid võivad kohale saabuda suvalises järjekorras, mitte selles järjekorras, milles nad teele saadeti. Internetiprotokoll ei tee midagi muud kui lihtsalt toimetab paketid kohale. Pakettide õigesti kokkupanemise eest vastutab teine protokoll - TCP. IP on ühenduseta protokoll, mis tähendab, et lähte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu sõnumi edastamie ajaks püsivat ühendust ja iga pakett liigub Internetis iseseisvalt. Pakettidest sõnumi kokkupanemine sihtkohas on võimalik tänu sellele, et TCP jälgib sõnumis sisalduvate pakettide järjekorda. Seepärast nimetataksegi seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis.
Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6 serverid on tahapoole ühilduvad, st iga IPv6 server tunneb ka IPv4 aadresse
Viide: http://www.vallaste.ee
No comments:
Post a Comment