võrgupraktika 3. päev

Saabusime 03.02.10 8.30-15.00 lahkusime.
Sai siis edasi möllatud serviri masinatega, sai sis üles pantud dns ja dhcp server. Hiljem sai strendile veetud juhtmed ja paigaldatud karp, et saaks kasutada printerit ja teha videosalvestusi, meie karp kannab numbrit 5. Siis sai installitud kolmandasse masinasse win xp professionaal ning paigaldasin sinna masinasse wifi võrgu kaardi, installisin driverid ja konfigureerisin võrgu.

I. Marsruuter ehk lühidalt ruuter on arvuti, mis edastab loogiliselt adresseeritud andmepakette nende allikast lõplikku sihtkohta läbi vahepealsete sõlmede.

Tänapäevane ruuter võimaldab järgmist:

* IP-aadresside marsruutimist
* võrguaadressi translatsioon (Network Address Translation - NAT),
* DHCP funktsioone,
* tulemüüri funktsioone,
* kohtvõrgu ühendusi samuti nagu switch,
* Lüüsi funktsioone, nt sise- ja välisvõrgu vahel.
* Osadel ruuteritel on juures ka pääsupunkti (Access Point) funktsioon. Selliseid ruuterid kutsutakse traadivabadeks ruuteriteks.

Enamikul ruuteritest on sisse-ehitatud komponendid, muuhulgas ka püsivara (firmware). Ruuterid toimivad üldiselt iga operatsioonisüsteemiga.

Siiski saavad ka personaalarvutid toimida ruuterina. PC, mis kasutab näiteks Linuxit või FreeBSD-d, saab funktsioneerida ruuterina (väline ruuter on valikuline). (Mõned ruuterid kasutavad väikest Linuxi versiooni oma püsivaras.)

Marsruutimine toimub enamasti nö. route tabeli alusel. Kus on kirjas sihtaadressini jõudmiseks vajaliku liidese aadress.

Ruuteri seadistamine:

1. Ühenda vooluvõrgust välja modem.

2. Võta sülearvutist välja internetikaabel ja ühenda see Wifi ruuteri WAN pessa.


3. Ühenda Wifi ruuter ja modem vooluvõrku.


4. Otsi oma arvuti ekraanilt üles Wifi võrkude ikoon ning tee sellel topeltklõps. Kui olemasolevad Wifi võrgud on nähtaval tee igaksjuhuks sellele refresh, et olla kindel, et Sinu uus ruuter oleks nähtaval.


5. Otsi üles oma Wifi võrk, mille nime leiad kleepsult ruuteri pealt. Tõenäoliselt on selleks tootja nimi (SpeedTouch, Linksys, Sitecom jne) ning mingid numbrid ja tähed. Kliki sellele võrgule ja vajuta "connect". Nüüd on Sul olemas ühendus Wifi ruuteri ja internetiga.


6. Ava veebilehitseja ning trüki aadressiribale http://192.168.0.1 mis peaks avama Wifi ruuteri konfiguratsioonipaneeli. Kasutajaks ja parooliks on reeglina "admin".
PS! Wifi ruuteri konfiguratsioonipaneeli aadress võib erineda ning samuti parool, kuid täpsed juhised leiad kindlasti ostetud Wifi ruuteri karbist. Reeglina peaks see aadress ja parool toimima.


7. Esimese asjana oleks vaja määrata Wifi võrgule parool, et teised inimesed seda kasutama ei hakkaks, võrgukiirust ja andmete turvalisust ei ohustaks. Selleks otsi Wireless Settingute alt üles Security Settings, ning määra välja "Encryption" väärtuseks WPA. Seejärel peaks sealsamas olema väli "Passphrase" milleks kirjuta oma salasõna. Selleks ei tohiks olla näites kodu1, mis on lihtsasti arvatav ja võimaldab pahatahtlikel inimestel Sinu võrguühendust varastada. Kindlasti pead vajutama "apply" või "save". Wifi ühendus lülitub nüüd välja ja pead kordama sammu 5, sisestades seejures ka korrektse parooli.


8. Korda sammu 6 ning otsi Wireless Settingute alt üles väli SSID. Tõenäoliselt on see kuskil Basic Settings kategoorias. SSID väljale kirjuta oma soovitud Wifi võrgu nimi, mis on nähtaval kõigile arvutitele, kes selle Wifi võrgu kinni püüavad (teised näevad võrku, kuid ei saa sisse logida, kuna võrk on parooli all). Peale nime valikut vajuta jälle "apply" või "save". Tõenäoliselt logib ruuter jälle Wifi võrgust välja ning korda vajadusel sammu 5, kus nüüd on võrgu nimeks juba äsja valitud nimi (võimalik, et pead tegema refreshi, et võrk oleks nähtaval).


9. Kui Wifi ühendus on aeglane, siis võib olla probleem ruuteri enda vananenud tarkvaras, mis oli probleemiks Sitecom WL-607 Wifi ruuteriga. Selleks leia Wireless Settingute alt üles (tõenäoliselt kohe avalehel) väli "Firmware". Kui selle väärtuseks on 1.0, siis on tõenäoliselt kindlasti põhjust tarkvara uuendada. Selleks pane Google otsingusse oma Wifi ruuteri nimi ja täpne mudeli number ning lisa märksõna "firmware". Vali variant, mis asetseb Wifi ruuteri tootja kodulehel nii on kõige kindlam, et saad õige asja. Salvesta leitud fail arvuti desktopile. Teise võimalusena võid minna otse tootja kodulehel ning sealt otsida üles vastav mudel ja kindlasti on seal ka variant upgrade firmware vms.


10. Wifi ruuteri tarkvara EI TOHI uuendada kasutades Wifi ühendust. See võib rikkuda seadet. Selleks tee parem klikk Wifi ühenduste ikoonile ekraani paremal all ääres ning vali "disable". Seejärel ühenda internetikaabel modemi tagant ning sisesta see sülearvuti pessa. Ühenda kaabli teine ots lahti Wifi ruuteri WAN pesast ja sisesta see LAN pessa. Nüüd on arvuti ühendatud Wifi ruuteriga kaabli abil ja on ohutu tarkvara uuendada. Leia ruuteri konfiguratsioonipaneelist üles midagi sarnast "toolbox -> firmaware". Leia arvutist üles uus firmware versioon, vali see ning vajuta uuesti "apply" või "save". Oota kuni tarkvara on uuendatud, mille järel ruuter teeb restardi. Sellisel juhul pead kordama samme 1 - 8, et seadistada uuesti ruuter.


11. Nüüd peaks olema kodus hästi toimiv traadita ühendus, mis on enda valitud nimega ja parooliga. Ära unusta kaabli tõstmist peale firmware uuendamist ruuteri LAN pesast tagasi WAN pessa, et ühenduda internetiga.


12. Wifi ühenduse aktiveerimiseks vali Start menüüst Connect to-> Wireless Network Connection. Nüüd on Wifi ühendus uuesti aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust.



II. Switch

Kommutaator (inglise switch) on arvutivõrgu keskseade, mille abil luuakse ühendused lokaalses LAN võrgus.

Kommutaatorid töötavad peamiselt Etherneti võrkudes ja on pordikiirustega 10/100Mbps ja 10/100/1000Mbps. Kiiremad kommutaatorid suudavad ka 10Gbps kiirustel töötada. Kommutaatorid erinevad peamiselt kohtvõrgu jaoturite poolest sellega, et neil võib iga port töötada erineva kiirusega ja korraga võib olla ühenduses mitu erinevat arvutipaari erinevate kiirustega. Kodused kommutaatorid SOHO (Small Office, Home Office) on üldiselt 5 või 8 pordilised ja kiirusega 10/100Mbps.

Kommutaatori ülesanne on nii signaali edastamine, kui ka signaali võimendamine, mürade filtreerimine. OSI mudelis töötavad kommutaatorid peamiselt 2 kihis ehk andmelülikihis. Kommutaatoreid, mis töötavad 3 kihis kutsutakse manageeritavateks kommutaatoriteks. Sellised kommutaatorid suudavad hoida eraldi mitmeid eradli võrgugruppe (VLAN), sooritada QoS (Quality Of Service ehk teenuse kvaliteeti) ehk suudavad eristada Video-, Heli- ja Andmevoogusid. Tänu sellistele kommutaatoritele, ei ole videopilt hüplik ja heli katkendlik. Kuna need saadetakse enne andmesidepakette. Selliseid kommutaatorid on vaja kasutada sellistes kohtades, kus kasutatakse VoIP tehnoloogiat.

Kommutaator võib täita mingil määral ka marsruuteri ülesannet ehk määrab kindlaks andmete likumise suuna.

III. Jaotur ehk hub:

Jaoturi lubavad arvutitel võrgus suhelda. Iga arvuti lülitub jaoturisse Etherneti kaabliga ja ühest arvutist teise saadetavad andmed lähevad läbi jaoturi. Jaotur ei suuda identifitseerida talle saadetud andmete lähtekohta ega oodatavat sihtpunkti, nii et see saadab andmed laiali kõikidele ühendatud arvutitele, kaasa arvatud sellesse, kust see algselt pärines. Jaotur võib andmeid saata või vastu võtta, aga ei suuda mõlemat korraga teha. See muudab jaoturid kommutaatoritest aeglasemaks. Jaoturid on nende seadmete hulgas kõige lihtsamad ja kõige odavamad.

Hub’ide liigid:

Active hub: aktiivne jaotur, aktiivjaotur Võrgu tsentraalne ühendusseade, mis lisaks tööjaamade omavahel ühendamisele ka regenereerib signaale

Intelligent hub: intelligentne jaotur, mõtlev jaotur Võrgu keskne ühendusseade, mis peale võrguühenduste loomise tegeleb ka mitmesuguste andmetöötlusfunktsioonidega (võrguhaldus, sildamine, marsruutimine ja kommuteerimine)

Passive hub: passiivne jaotur, passiivjaotur OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis töötav võrgu tsentraalne ühendusseade, mis lihtsalt ühendab mitmest tööjaamast tulevad juhtmed kokku tähtühenduse kujul. Passiivjaoturis ei toimu mingit andmetöötlust ega signaalide regenereerimist

Switching hub: kommuteeriv jaotur Selline jaotur, mis suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC-aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet’i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet’i (100 Mbit/s) porte. See võimaldab võrguülemal sellistele suure liiklusega seadmetele nagu serverid sisse seada spetsiaalse Fast Ethernet kanali

IV. Modem:

ADSL modem Seade, mis ADSL-ühenduse puhul ühendab arvutisse installeeritud Etherneti võrguliidesekaarti (NIC) telefoniliiniga

Mine System> Administration> Võrk (sisesta root pw)

Klõpsake "New"

Vali "xDSL ühendus"

Te peate valima, mis NIC arvuti siduda see - eth0, kui on ainult üks. Sisestage pakkuja nimi (võib tegelikkuses midagi) Konto liik (ilmselt "Normal") ja seejärel oma kasutajanimi ja parool, mida ISP.

Salvesta kõike ja kas seda "teenust võrgu-restart" root terminalis või reboot ja teil tuleb hea.

Väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s.

V. Konverterid:

Muundi, muundur, konverter - seade, mis muundab ühe koodide, režiimide, jadade või sageduste komplekti teiseks komplektiks.
http://www.kuidas.ee
http://www.arvutiweb.ee
http://et.wikipedia.org
http://vallaste.ee