võrgupraktika 5. päev

Saabusime 8.30-16.00 lahkusime.

Installeeritud sai active directory, DHCP, DNS, NAT, Web Server (IIS) tools, Hyper V.

Debian:
eth0:213.168.31.148
Gateway:213.168.31.129
Mask:255.255.255.224


eth1:192.168.208.115
Gateway:192.168.208.115
Mask:255.255.255.240

Win.server 2008

IPv4 Address:192.168.208.118 leasitud DHCP poolt mac aadressi järgi
Subnet Mask : 255.255.255.240
DNS Servers : 192.168.208.115

SQL
(Structured Query Language)
Struktuurpäringukeel - Enimkasutatav päringukeel, mida toetavad kõik klient-server keskkonnale projekteeritud relatsioonandmebaasid. Päringukeeled kujutavad endast reeglite kogumit, mille alusel konstrueeritakse päringuid andmete otsimiseks andmebaasist . Erinevad andmebaasihaldurid toetavad erinevaid päringukeeli, kusjuures ainult SQL on pooleldi standardiseeritud.

SQL esialgne versioon kandis nime SEQUEL (Structured English Query Language) ja töötati välja firma IBM suurarvutite tarvis (1974-75). Esimene turule jõudnud SQL versioon pärines firmalt Oracle Corporation (1979).

Ajalooliselt oli SQL miniarvutite ja suurarvutite andmebaasihaldurite jaoks populaarseim päringukeel. Kuna SQL toetab hajusandmebaase (andmebaase, mille erinevad osad asuvad erinevatel arvutitel), on see leidnud järjest rohkem kasutamist ka PC andmebaaasisüsteemides. See võimaldab ühtlasi mitmel kasutajal üheaegselt töötada sama andmebaasi kallal üle kohtvõrgu.

Kuigi SQL’il on mitu erinevat "dialekti", on ta siiski kõige lähedasem asi sellele, mida võiks nimetada päringukeele standardiks. ANSI tunnistas 1986.a. standardiks SQL õige piiratud versiooni, mida ta 1991. a. revideeris. Revideeritud standardi nimi on SAG SQL.

PHP

PHP on platvormist sõltumatu skriptikeel ja kujutab endast alternatiivi Microsoft’i ASP (Active Server Pages) keelele, mis töötab ainult Microsoft Windows NT serveritel. Nagu ASP, manustatakse ka PHP skriptid veebilehele koos HTML-ga. Enne, kui lehekülg saadetakse seda nõudnud kasutajale, pöördub veebiserver PHP poole, et transleerida ja täita PHP skriptiga ette nähtud instruktsioone.

PHP skripti sisaldavale HTML-leheküljele omistatakse tavaliselt laiend “.php” , “.php3” või “pHTML”. Nagu ASP’i, nii ka PHP’d võib käsitleda kui “dünaamilisi HTML lehekülgi”, kuna lehekülje sisu muutub vastavalt skripti interpreteerimise tulemustele.

PHP on tasuta tarkvara ja seda levitatakse Open Source litsentsi alusel.

Lühend PHP tuleb nimetusest "Personal Home Page Tools (PHPT)", kuid nüüd tõlgendatakse seda kui "Hypertext Preprocessor"

PHP on populaarseim serveripoolse skriptimise keel ja selle populaarsus kasvab (vt. www.php.net/usage.php)

ASP
(Active Server Pages)
Aktiivsed serverilehed - Dünaamiliselt moodustatud veebilehed. Kui veebisait on kirjutatud puhtalt HTML keeles, siis on veebisait staatiline, s. t. brauser saab veebisaidi poole pöördudes serverilt alati ühesugused veebilehed. Kui soovitakse, et iga veebisaidi külastaja saaks sealt just temale vajalikku infot, siis kasutatakse aktiivseid serverilehti. Need sisaldavad enamasti Visual Basic’u või Javascript’i koode. Kui brauser pöördub ASP lehekülje poole, siis veebiserver genereerib HTML koode kasutades uue veebilehe ja saadab selle brauserile. ASP-tehnikat kasutavad veebisaidid vajavad Microsoft Windows NT serverit. UNIX-tüüpi serveritel kasutatkse dünaamiliste veebilehtede CGI’d

.NET
.NET tähistab nii Microsoft’ilt pärinevat äristrateegiat kui ka Microsoft’i progammeerimistuge veebiteenustele, s.t. võimalusele kasutada mitmesuguseid teenusi üle Interneti. Microsoft’i eesmärgiks on luua eraisikutele ja ärikasutajatele sujuvalt ühendatav veebiliides ning muuta arvutite kasutamine üha enam orienteerituks veebibrauserile.

.NET platvorm sisaldab:

* servereid
* moodulteenuseid (nt. veebipõhine andmesalvestus)
* seadmetarkvara

Siia kuulub ka Microsoft’i ühekordselt täidetav identsuskontrolli teenus Passport.
.NET pakub:

* võimalust panna kõik arvutid tööle üheskoos ning värskendada ja sünkroniseerida kasutajainfot korraga kõigis seadmetes
* võimalust suurendada veebisaitide omavahelist koostöövõimet tänu XML märgistuskeele kasutamisele HTML märgistuskeele asemel
* paremat onlain-tellimisteenust, mis sisaldab kasutajale kohandatud juurdepääsu toodetele ja teenustele läbi mitmesuguseid rakendusi sh e-post või tarkvara (nt. Office .NET) haldava keskuse
* tsentraliseeritud andmesäilitust, mis lihtsustab juurdepääsu infole ja tõstab info kasutamise efektiivsust
* võimalust lõimida mitmesuguseid sideteenusi nagu e-post, faks ja telefon
* programmeerijatele võimalust luua korduskasutusega mooduleid, mis peaks tõstma produktiivsust ja vähendama programmeerimisvigade arvu

IIS
IIS (Internet Information Server)
Interneti infoserver - Microsoft’i serverprogramm , mis on mõeldud suure hulga kasutajate vajaduste rahuldamiseks alates töögruppidest ja firmade intranettidest kuni ISP-deni, kes teenindavad päevas miljoneid pöördumisi saavaid veebisaite. IIS sisaldab veebikirjastamise tarkvara, kasutaja vajadustele kohandatavaid töövahendeid, võlureid , kohandatavaid võrguhalduse vahendeid, paindlikke administreerimisvariante ja analüüsivahendeid. IIS’i on lihtne kasutada dokumentide ja informatsiooni ühiskasutust firma intranetis või Internetis ning ühildub täielikult Windows NT Directory Service’iga. Konkurentideks on Apache ja Netscape Enterprise Server (esimene on ca 3 korda populaarsem ja teine 7 korda vähem levinud)

RIP
RIP (Routing Information Protocol)
kaugusvektori marsruutimisprotokoll RIP on Interneti standardne siselüüsi protokoll. Selle protokolli alusel töötavad marsruuterid arvutavad andmete edastamiseks sobivaima raja välja minimaalselt vajaliku hüpete arvu alusel. Hüpete arv on RIP-protokollis piiratud 16-ga ja kui 16 hüppega vajaliku aadressini ei jõuta, katkestatakse ühendus

IGRP (Interior Gateway Routing Protocol)
Kasutab vekrormõõtu - Viivitus, ribalaius, usaldatavus, koormus.
Marsruutingutabeleid uuendatakse regulaarsete ajavahemike järel
-Värskendustaimer
-Rikketaimer
-Viivitustaimer
-Kustutustaimer

EIGRP
Enhanced Interior Gateway Routing Protocol - (EIGRP) is a Cisco proprietary routing protocol loosely based on their original IGRP. EIGRP is an advanced distance-vector routing protocol, with optimizations to minimize both the routing instability incurred after topology changes, as well as the use of bandwidth and processing power in the router. Routers that support EIGRP will automatically redistribute route information to IGRP neighbors by converting the 32 bit EIGRP metric to the 24 bit IGRP metric. Most of the routing optimizations are based on the Diffusing Update Algorithm (DUAL) work from SRI, which guarantees loop-free operation and provides a mechanism for fast convergence.

OSPF
OSPF (Open Shortest Path First)

OSPF on marsruuteriprotokoll, mida kasutatakse suuremates autonoomsetes võrkudes, eelistades seda vanemale marsruutimisprotokollile RIP (Routing Information Protocol) , mis on praegu installeeritud paljudes firmavõrkudes. Nagu RIP, on ka OSPF projekteeritud IETF’i poolt ühena mitmest siselüüsi protokollist (IGP - Interior Gateway Protocol).

OSPF’i kasutades saadab host niipea, kui ta saab andmeid muudatuste kohta marsruutimistabelis või avastab muudatuse võrgus, multiedastuse meetodit kasutades selle informatsiooni otsekohe kõigile teistele võrgus asuvatele hostidele, nii et neil kõigil on alati marsruutimistabelites ühesugune informatsioon.

Erinevalt RIP’ist, kus alati edastatakse kogu marsruutimistabel, saadab OSPF’i kasutav host ainult marsruutimistabeli muudatused. RIP’i puhul saadetakse marsruutimistabelit iga 30 sekundi tagant, OSPF’i puhul aga ainult siis, kui selles on toimunud muudatusi.

Selle asemel, et lihsalt loendada hoppide arvu, võtab OSPF oma rajakirjelduste aluseks "lingiolekud", mis arvestavad täiendavat võrguinformatsiooni. OSPF lubab kasutajal lisada antud hostimarsruuterile maksumuse mõõtmise funktsiooni, nii et mõnda rada eelistatakse teistele. OSPF toetab muutuvat võrgu alamvõrgu maski, nii et võrku on võimalik jaotada alamvõrkudeks. RIP’i toetatakse OSPF’i sees ühendusteks marsruuterist lõppjaama. Kuna on juba kasutusel palju RIP-võrke, siis marsruuterite tootjad lisavad harilikult OSPF marsruuteritele ka RIP toe

BGP
BGP (Border Gateway Protocol)
Interneti standardne (RFC 1267, RFC 1268) välislüüsi protokoll. BGP aluseks on varasema EGP protokollistandard (STD 18 ja RFC 904) ning selle NSFNet magistraalis (RFC 1092 ja 1093) kasutamise kogemused.

Sai siis lõpetatud pikenduse tegemine, mis eelmine päev pooleli jäi, testriga kontrollides toimis pikendus. Siis veel sai kokku korjatud kahest 1 Ghz-sest teine kliendi pc.