võrgupraktika 4. päev

Saabusime 8.30-15.00 lahkusime

ISO-OSI mudeli kanalikihi protokollid.

• Network adapter
• Repeater
• Network hub
• Modem
• Fiber Media Converter


Kanalikiht:
Kollisioonidomeen
• Üks jagatud meediumiga osa võrgust on
kollisioonidomeen
• Esimese kihi seadmed laiendavad seda
• Signaal ei tohi levida kauem kui lubatud

Kanalikiht (data link layer)
• Nimetatakse ka andmelüli kihiks
• Asub füüsilise ja võrgukihi vahel
• Kasutab andmete (kaadrite) edastuseks
füüsilist kihti
• Pakub ülemisele kihile füüsilise
adresseerimise ja andmete korrektsuse
teenust

Kaader (frame)
• Kanalikihi infoplokk
• Fikseeritud või dünaamilise pikkusega
• Dünaamilise kaadri piiritlemiseks
kasutatakse kindlaid bitijärjestusi
• Andmetele lisatakse päis (header) ja
mingite protokollide puhul ka saba (trailer)

Etherneti kanalikihi jaotus
• 2 osa
• MAC (Media Access Control) –
meediumile juurdepääs ja füüsiline
adresseerimine
• LLC (Logical Link Control) – kaadri
andmete võrgukihiga seostamine,
vookontroll, kadreerimine jms

Etherneti kaader
• Preambula – bitid 10 vaheldumisi
(10101010) , 7 baiti
• Kaadri alguse eraldaja, 1 bait, 10101011
• Sihtaadress, 6 baiti
• Lähteaadress, 6 baiti, saatja enda aadress
• Tüüp/pikkus, kui 0-1500, siis pikkus, kui
üle 1536 (0x0600), siis tüüp.

Etherneti kaader
• Andmed, 0 - 1500 baiti
• Täidis, kui andmeid alla 46 baidi, siis
täidetakse nullidega kuni 46 baidini, 0-46
baiti
• Kontrollsumma, arvutatakse sihtaadressist
andmete osa lõpuni

MAC aadressid
• Üksikedastusaadressid (unicast),
ainukesed kõlblikud lähteaadressid, 8. bitt
aadressis on 0:
- Globaalselt unikaalsed aadressid, 7-8 bitt
00 (*0, *4, *8, *C);
- Lokaalselt administreeritud, 7-8 bitt 10
(*2, *6, *A, *E);
• Leviedastusaadress (broadcast),
FF:FF:FF:FF:FF:FF

MAC aadressid
• Multiedastusaadress (multicast), 8. bitt 1
(*1, *3, *5, *7, *9, *B, *D, *F)
• Sihtaadressiks kõik tüübid, lähte ainult
unicast aadressid
• Esimesed 3 baiti IEEE poolt antud tootja
identifikaator (OUI – Organizational
Unique Identificator), viimased 3 baiti
tootja poolt antud identifikaator

Kaadri saabudes ...
• Kaadri saanu kontrollib
- saaja aadressi, kas on mõeldud temale
(masina aadress, multicast, broadcast)
- kontrollsummat
• Sobivusel edastatakse ülemisele kihile
• Mittesobivusel visatakse minema

Seadmed
• Sild (bridge)
• Kommutaator (switch)
• Arvuti võrgukaart

Kommutaator
• CAM (Content-addressable Memory) mälu
– andmete järgi leiab aadressi
• Ühes pordis mitu MACi, üks MAC ühes
pordis
• Ajaarvestus
• Leviedastusdomeenis olevad masinad
suhtlevad otse, väljaspool läbi OSI
kolmana kihi seadme
• Leviedastustorm

Kommutaatorite töörežiimid
• Vahehoidega edastus (store-and-forward)
• Vooledastus (cut-through)
• Fragmenditu (fragment-free), välja
visatakse vigased kaadrid, lühemad kui 64
baiti
• Hübriidid – tavaliselt vooledastus, vigade
sagenemisel vahehoidega edastus
Kommutaatorid
• Väljundpordi puhvrid – pordipõhine või
jagatud
• Sümmeetrilised ja asümmeetrilised

Kommutaatori ühendamine
• Arvutiga otsekaabel
• Teise kommutaatoriga – ristkaabel
• Automaatne MDI/MDIX
• “Ringiratast” ühendamine

Sild
• Kommuteerib jagatud meediumi ühendusi
• Vahehoidega ühendus
• Kollisioonidomeenide eraldamine –
suured, turvalisus

Osi esimese kihi võrguseadmed.

protokollid on näiteks PPP, SLIP, HDLC, ABP, Go Back N, SRP

PPP - kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP’ga ja võite kasutada TCP/IP protokoll.

PPP kapseldab IP-paketid spetsiaalsetesse võrgujuhtimisprotokolli (NCP - Network Control Protocol) kaadritesse, mis baseeruvad HDLC/SDLC kadreerimismeetodil. PPP toetab ka teisi kõrgprotokolle nagu näit. IPX ja AppleTalk. Näiteks IPCP (IP over PPP) kapseldab TCP/IP pakette Interneti jaoks ning IPXCP (IPX over PPP) kapseldab IPX-pakette NetWare võrkude jaoks. PPP toetab ka muid kaadritüüpe, näit. ATM ja Ethernet DSL’i jaoks ja kaablimodemiskeeme (vt. PPPoA ja PPPoE).

SLIP - jadaliini internetiprotokoll Protokoll IP käituseks kaht süsteemi ühendavatel jadaliinidel, näit. telefoniliinidel. Teine, levinum protokoll on kakspunktprotokoll (PPP) .

Jadaliini IP on vanem ja lihtsam protokoll, kuid praktikas pole suurt vahet, kas internetiühenduseks kasutada SLIP või PPP protokolli. Üldiselt pakuvad internetiteenuse pakkujad ainult üht neist kahest protokollist, kuigi mõned pakuvad ka mõlemat

HDLC - andmelüli kõrgjuhtimine Andmesideprotokoll, mida kasutatakse OSI mudeli andmelülikihis (alt 2. kihis). HDLC protokoll manustab andmekaadrisse informatsiooni, mis võimaldab seadmetel juhtida andmevoogu ja parandada vigu. HDLC on ISO standard, mille aluseks on 1970-ndatel IBM poolt välja pakutud sünkroonse kanaliohje protokoll (SDLC).

Iga HDLC sideseansi jaoks defineeritakse üks jaam primaarjaamana ja teine sekundaarjaamana. Seanss võib kasutada üht järgmistest ühendusrežiimidest:

* Tasakaalustamata tavarežiim - sekundaarjaam ainult reageerib primaarjaamale
* Asünkroonrežiim - sekundaarjaam võib ka ise alustada sõnumi edastamist
* Tasakaalustatud asünkroonrežiim - mõlemad jaamad saadavad andmeid välja ja võtavad neid vastu üle dupleksliini. Seda režiimi kasutatakse X.25 standardile vastavates pakettkommutatsiooniga võrkudes

Tasakaalustatud lülipöördusprotseduur (LAP-B) ja D-kanaliga lülipöördusprotseduur on HDLC alamprotokollid

ABP - vahelduvbitiga protokoll Lihtne andmelülikihi protokoll, mis teostab kadumaläinud või rikutud sõnumite kordusedastust.

Sõnumid saadetakse saatjalt A vastuvõtjale B. Oletame, et A ja B vaheline kanal on lähtestatud ja et parajasti ei ole käimas ühegi sõnumi edastamist (kanal on vaba). Iga sõnum sisaldab andmeosa, kontrollsummat ja ühebitist järjenumbrit.

Kui A saadab välja sõnumi, siis saadab ta seda pidevalt, ühe ja sama järjenumbri all, kuni saab B-lt sama järjenumbriga jaatuse ACK. Seejärel muudab A järjenumbri ära (kui see oli 1, siis uus number on 0 ja kui see oli 0, siis uus number on 1) ning alustab järgmise sõnumi edastamist.

Kui B saab A-lt sõnumi, siis kontrollib ta kõigepealt kontrollsummat. Kui sõnum pole rikutud, saadab B tagasi sama järjenumbriga jaatuse ACK. Kui on tegemist esimese sõnumiga, millel on see järjenumber, siis saadetakse see töötlusele. Järgnevad sama järjenumbriga sõnumid saavad lihtsalt jaatuse. Kui sõnum on rikutud, saadab B tagasi eituse (veajaatuse) NAK. See on fakultatiivne, sest A jätkab nagunii edastamist kuni jaatuse ACK saamiseni.

A käsitleb rikutud jaatusi samamoodi nagu eitusi. Seepärast on kõige lihtsam neid kõiki ignoreerida ja jätkata edastamist

Go Back N - Töökindel andmeedastusprotokoll, mis võimaldab saatjal edastada korraga terve hulga pakette, ilma et tuleks oodata kviteeringuid, kusjuures kviteerimata pakettide arv konveieris ei tohi ületada teatud piiri N. Kui esineb viga, siis korratakse viimase N paketi saatmist.

SRP - ruumilise taaskasutuse protokoll Meediumist sõltumatu MAC-kihi protokoll, mis töötab kahe valguskaabliringiga, kus andmed liiguvad vastupidistes suundades. Kahe ringi kasutamine tagab andmete säilimise ka mõne sõlme riknemise või kaablisoone katkestuse korral, sest andmed suunatakse siis ümber teise ringi.

SRP tagab ribalaiuse efektiivsema kasutuse, sest paketid läbivad sihtsõlme jõudmiseks ainult ühe osa ringist.

Sai siis ka stendile veetud võrgujuhtmed, printeri ja veebikaamera tarbeks, juhtemete vahe pidi olema kolm sendimeetrit, sai paigaldatud ka stendile RJ-45 karp ja pistik, mis toimis kontrollimise tulemusena.
Sai ka hakatud valmis meisterdama voolu pikendusjuhet, pika sortimise tulemusena sai leitud ka pesad, pistikud, karp, aga kahjuks jäi pooleli, kuna pidin Vastseliina cnc pingi,nccadi ja solidedge koolitusele minema.


Viited:

http://et.wikipedia.org/wiki/OSI_raammudel