võrgupraktika 2. päev

Saabusime teisipäveval 02.02.10 kell 8.30-17.00 lahkusime.

Päev algab draiverite installiga serveri masinas (võrgudraiverid ja muud draiverid).Toimub sidekanali ja kaabelduse paigaldus.Toimub ühenduse testimine - ühendused toimisid. Siis sai veel Märdiga stendilt juhtmed klambritest lahti lastud, kuni kapini küljest võetud, sai siis juhtmetele uued otsaid tehtud ja switchi ühendatud ning siis tagasi veetud stendi juurde.

Multipleksimiseks nimetatakse mitme signaali või teabevoo viimist sellisele kujule, et neid saab samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Vastuvõtupoolel toimub signaalide üksteisest eraldamine ehk demultipleksimine.
Analoogsignaale multipleksitakse harilikult sagedusjaotusega multipleksimise (FDM) teel, kus kandevlaine ribalaius jaotatakse erineva ribalaiusega alamkanaliteks (sagedusribadeks) ja igas alamkanalis edastatakse üht signaali.
Digitaalsignaalide puhul kasutatakse harilikult ajajaotusega multipleksimist (TDM), kus mitut signaali edastatakse vaheldumisi, nö jupikaupa üle ühe ja sama kanali erinevates ajavahemikes.
Kiudoptilistes võrkudes liiguvad signaalid erineva lainepikkusega valguslainetena ning seal kasutatakse lainepikkusjaotusega multipleksimist (WDM)
ribalaius Ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR – Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid.

andmekiirus, andmeedastuskiirus (sama, mis läbilaskevõime) Andmeedastuskiirus on digitaalandmete hulk, mis ajaühikus liigub ühest punktist teise. Üldiselt on nii, et mida suurem on ühenduskanali ribalaius, seda suurem on andmeedastuskiirus. Telekommunikatsioonis on andmeedastuskiiruse mõõtühikuks bit/s (bitti sekundis) ja sõltuvalt sidekanali tüübist võib see ulatuda mõnekümnest kilobitist kuni sadade megabittideni sekundis ning on oodata, et lähemas tulevikus jõuab see terabittideni sekundis.
Arvutites on andmeedastuskiiruse ühikuks B/s (baiti sekundis)

Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus kõvaketas - Ethernet - kõvaketas toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 - tavaline koaksiaalkaabel, 2 - peen koaksiaalkaabel, T - keerdpaarjuhe)
Kuigi nimetus Ethernet viitab "eetrile" ehk raadioühendusele, on kõik tegelikkuses leiduvad Ethernet-võrgud juhtmetega võrgud. Nimetus on ajalooline, sest Etherneti standardite aluseks võeti Robert Metcalfe’i poolt 1973.a. leiutatud ja Ethernetiks nimetatud võrgutehnoloogia, mis oligi projekteeritud traadita ühendusi silmas pidades.
Vt. ka Fast Ethernet, GigE ja 10 Gigabit Ethernet

http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2034