Monday, February 22, 2010
võrgpraktika 13.päev
Saabusime 8.30-15.00 lahkusime.
Monitooring:
Monitooring ehk seire, püsikontroll - Andmetöötlussüsteemi tegevuse jälgimine analüüsi eesmärgil.
Meie süsteemi monitooringu tarkvarast rääkides on installeeritud Zabbix. Zabbix’it saab uurida ja alla laadida nende kodulehelt: http://www.zabbix.com. Erinevate monitooringu tarkvarade võrdluse leiab siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_network_monitoring_systems.
Infot Zabbix’i installeerimise kohta erinevatele OS’idele, selle monitoorimise kohta, konfiguratsiooni kohta ja muud abi leiab Zabbix’i wiki leheküljelt: http://www.zabbix.com/wiki/start.
Lühike kokkuvõte Zabbix’ist
Zabbix on võrkude manageerimise süsteemide aplikatsioon, valmistatud Alexei Vladishev’i poolt.
See on disainitud monitooringuks ja järje pidamiseks erinevate võrkude, teenuste, serverite ja paljude muude võrgu riistvarade staatuse kohta.
Zabbix kasutabMySQL’i, PostgreSQL’i, SQLite,’i või Oracle’t oma andmete hoiustamiseks. Selle lõpuosa on kirjutatud C keeles ja alguse osa kirjutatud PHP’s. Zabbix pakub mitmeid monitooringu võimalusi.
Lihtsad kontrollid suudavad kinnitada valmisolekut ja tundlikkust standartsete teenuste kohta, nagu näiteks SMTP ja HTTP, ilma mingisuguse tarkvara installeerimiseta monitooritavale host’ile. Zabbix’i agent saab samuti installeerida UNIX’i ja Windows’i host’idele, et jälgida selliseid statistikaid nagu näiteks CPU load’i, võrgu kasutust, ketta suurust jms.Alternatiivselt agentide installeerimisega hostidele, zabbix sisaldab ka tuge monitooringuks SNMP, TCP ja ICMP kontrollidega, IPMI ja tava parameetritega. Zabbix toetab laialdast reaal-aja teavitus mehhanisme, kaasaarvatud XMPP.
Zabbix on tasuta tarkvara.
Viited: http://vallaste.ee/
http://www.zabbix.com/
http://en.wikipedia.org/wiki/Zabbix
Monitooring:
Monitooring ehk seire, püsikontroll - Andmetöötlussüsteemi tegevuse jälgimine analüüsi eesmärgil.
Meie süsteemi monitooringu tarkvarast rääkides on installeeritud Zabbix. Zabbix’it saab uurida ja alla laadida nende kodulehelt: http://www.zabbix.com. Erinevate monitooringu tarkvarade võrdluse leiab siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_network_monitoring_systems.
Infot Zabbix’i installeerimise kohta erinevatele OS’idele, selle monitoorimise kohta, konfiguratsiooni kohta ja muud abi leiab Zabbix’i wiki leheküljelt: http://www.zabbix.com/wiki/start.
Lühike kokkuvõte Zabbix’ist
Zabbix on võrkude manageerimise süsteemide aplikatsioon, valmistatud Alexei Vladishev’i poolt.
See on disainitud monitooringuks ja järje pidamiseks erinevate võrkude, teenuste, serverite ja paljude muude võrgu riistvarade staatuse kohta.
Zabbix kasutabMySQL’i, PostgreSQL’i, SQLite,’i või Oracle’t oma andmete hoiustamiseks. Selle lõpuosa on kirjutatud C keeles ja alguse osa kirjutatud PHP’s. Zabbix pakub mitmeid monitooringu võimalusi.
Lihtsad kontrollid suudavad kinnitada valmisolekut ja tundlikkust standartsete teenuste kohta, nagu näiteks SMTP ja HTTP, ilma mingisuguse tarkvara installeerimiseta monitooritavale host’ile. Zabbix’i agent saab samuti installeerida UNIX’i ja Windows’i host’idele, et jälgida selliseid statistikaid nagu näiteks CPU load’i, võrgu kasutust, ketta suurust jms.Alternatiivselt agentide installeerimisega hostidele, zabbix sisaldab ka tuge monitooringuks SNMP, TCP ja ICMP kontrollidega, IPMI ja tava parameetritega. Zabbix toetab laialdast reaal-aja teavitus mehhanisme, kaasaarvatud XMPP.
Zabbix on tasuta tarkvara.
Viited: http://vallaste.ee/
http://www.zabbix.com/
http://en.wikipedia.org/wiki/Zabbix
võrgpraktika 12.päev
Saabusime 8.30-15.30 lahkusime.
Sai siis kliendi masinasse paigaldatud tv kaart. Esimese korraga saime pildi ka kätte. Et pilti streamida teise kliendi arvutisse , selle jaoks sai downloaditud vlc player. Hiljem sai siis Maarekiga tehtud pikendus juhe nelja vooluvõrgu pesaga ja kahe võrgupeaga, tükk aega läks ,et valmis teha, suht viisakas asi sai.
Sai siis kliendi masinasse paigaldatud tv kaart. Esimese korraga saime pildi ka kätte. Et pilti streamida teise kliendi arvutisse , selle jaoks sai downloaditud vlc player. Hiljem sai siis Maarekiga tehtud pikendus juhe nelja vooluvõrgu pesaga ja kahe võrgupeaga, tükk aega läks ,et valmis teha, suht viisakas asi sai.
võrgpraktika 11.päev
Saabusime 8.30-15.15 lahkusime.
SNMP:
lihtne võrguhalduse protokoll Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks
MIB:
haldusinfobaas SNMP struktuur, mis kirjeldab parajasti kontrollitavat seadet
RMON:
Kaugvõrk seire (RMON) MIB välja töötanud IETF toetada järelevalvet ja protokolli analüüsi kohtvõrke. Originaalkeeles (mõnikord nimetatakse RMON1) keskendunud OSI Layer 1 ja Layer 2 info Ethernet ja Token Ring võrkudes. See on pikendatud RMON2 mis lisab toetust võrgu-ja rakendus-layer järelevalve ja SMON mis lisab toetust lülitusvõrkude. See on tööstuse standardsed nõuded, mis pakub palju funktsionaalsust pakub võrguinfole analüsaatorid. RMON mõjurid on ehitatud palju high-end lülitid ja ruuterid.
SYSLOG
Logi
Logi on standard edastamiseks samamoodi sõnumid (Internet Protocol) arvutivõrgu.
Logi on klient-server protokoll: [1] metsaraie taotluse edastab väike (alla 1KB) tekstsõnum logi vastuvõtja. Vastuvõtja on tavaliselt nimetatakse syslogd, syslog deemon või syslog serverisse. Logi teateid võib saata User Datagram Protocol (UDP) või Transmission Control Protocol (TCP). [2] Andmed on saadetud kodeerimata kujul, kuigi ei kuulu logi protokoll ise, SSL-ümbris võib kasutada ette kihti krüptimist läbi SSL / TLS. Logi kasutab port 514.
Logi tavaliselt kasutatakse arvutisüsteemi haldamise ja turvalisuse auditi. Kuigi see on mitmeid puudusi, syslog toetab mitmesuguseid seadmeid ja vastuvõtjad erinevates keskkondades. Seetõttu, syslog saab integreerida samamoodi andmed mitmeid erinevaid skeeme keskhoidla.
Logi praegu standardiseeritud jooksul Logi töörühma IETF.
SNMP:
lihtne võrguhalduse protokoll Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks
MIB:
haldusinfobaas SNMP struktuur, mis kirjeldab parajasti kontrollitavat seadet
RMON:
Kaugvõrk seire (RMON) MIB välja töötanud IETF toetada järelevalvet ja protokolli analüüsi kohtvõrke. Originaalkeeles (mõnikord nimetatakse RMON1) keskendunud OSI Layer 1 ja Layer 2 info Ethernet ja Token Ring võrkudes. See on pikendatud RMON2 mis lisab toetust võrgu-ja rakendus-layer järelevalve ja SMON mis lisab toetust lülitusvõrkude. See on tööstuse standardsed nõuded, mis pakub palju funktsionaalsust pakub võrguinfole analüsaatorid. RMON mõjurid on ehitatud palju high-end lülitid ja ruuterid.
SYSLOG
Logi
Logi on standard edastamiseks samamoodi sõnumid (Internet Protocol) arvutivõrgu.
Logi on klient-server protokoll: [1] metsaraie taotluse edastab väike (alla 1KB) tekstsõnum logi vastuvõtja. Vastuvõtja on tavaliselt nimetatakse syslogd, syslog deemon või syslog serverisse. Logi teateid võib saata User Datagram Protocol (UDP) või Transmission Control Protocol (TCP). [2] Andmed on saadetud kodeerimata kujul, kuigi ei kuulu logi protokoll ise, SSL-ümbris võib kasutada ette kihti krüptimist läbi SSL / TLS. Logi kasutab port 514.
Logi tavaliselt kasutatakse arvutisüsteemi haldamise ja turvalisuse auditi. Kuigi see on mitmeid puudusi, syslog toetab mitmesuguseid seadmeid ja vastuvõtjad erinevates keskkondades. Seetõttu, syslog saab integreerida samamoodi andmed mitmeid erinevaid skeeme keskhoidla.
Logi praegu standardiseeritud jooksul Logi töörühma IETF.
Tuesday, February 16, 2010
võrgupraktika 10. päev
PowerQuest Volume Manager
PowerQuest VolumeManager pakub IT professionaalidele tõhusat lahendust serveriruumi uuestikonfigureerimist ja ketta ruumiga talitamist. PowerQuest VolumeManageriga saad sa kiiresti ja lihtsalt koostaa ja uuesti konfigureerida kettaid Windows NT/2000 serverites suuri ressursse nagu faile, programme ja operatsioonisüsteeme.
Riistvara nõuded:
• 133Mhz Pentium protsessor või võimsam
• 64MB RAM
• 64MB vaba kõvaketta ruumi
• CD-rom
• VGA monitor
Tarkvara nõuded:
• Windows NT 4.0 (SP4+), Windows 2000 Server & Advanced Server (SP1+)
Viide: http://www.superwarehouse.com/Powerquest_Volumemanager_V2.0/VM20ENK/ps/52580
SNMP (Simple Network Management Protocol)
Lihtne võrguhalduse protokoll - Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks.
MIB (Management Information Base)
RMON (Remote Network Monitoring) pakub standartset informatsiooni, mida saab kasutada võrgu administraator kindla grupi LAN’ide (Local Area Network) monitooringuks, analüüsimiseks ja veaotsinguteks ning samuti ka sissetulevate T-1/E-1 ja T-2/E-3 liinide monitooringuks, analüüsimiseks ja veaotsinguteks keskmisel saidil. RMON spetsiaalselt defineerib seda informatsiooni, mida iga võrgu monitooringu süsteem suudab pakkuda. See on nimetatud osaks MIB’st (haldusinfobaasist) seoses Request for Comments 1757 kui laiendusena tavalisest SNMP protokollist. Viimaseks leveliks on RMON’i verioon 2 (sellele on ka viidatud, kui RMON 2 või RMON2). RMON’i võivad toetada riistavaralised monitooringu masinad või läbi tarkvara või riistvara ja tarkvara kombinatsiooniga. Näiteks Cisco Lan’i switchide liin sisaldab tarkvara igas switchis, mis informatsiooni kinni hoida, kui andmed jooksevad sellest läbi ja salvestab andmed oma MIB’i. Tarkvara agent suudab koguda informatsiooni võrgu administraatorile presentatsiooniks koos graafilise kasutajaliidesega. Paljud edasipakkujad pakuvad produkte, mis sisaldavad erinevat tüüpi RMON’i tuge. RMON kogub 9 tüüpi infot, kaasaarvatud saadetud pakettid saadetud baidid, kustutatud paketid, hostide statistika, kahte tüüpi aadresside omavahelised ühendused kahe aadresside paari vahel ja kindlat tüüpi sündmused, mis on ilmnenud. Võrgu administraator saab välja vaadata, kui palju bandwidth’i või liiklust iga kasutaja mõjutab oma tegevusega võrgule ja ja milliseid veebisaitidele pääsetakse. On võimalik seadistada erinevaid alarme, et vältida eelseisvaid probleeme.
Täpsemalt: http://vallaste.ee
http://searchmobilecomputing.techtarget.com/definition/RMON
Syslog - Logimist korraldab serveris tavaliselt tarkvara nimega syslog, levinud on ka täiustatud logimootor nimega syslog-ng. Antud tekstis tegeleme keskse logimisega logiserverisse, mille ip'ks on näiteks 192.168.1.10.
Vajalik võib see olla näiteks, et peale serveri mahavõtmist või purunemist saaks jälgida mis on toimunud. Tsentraalse statistika genereerimiseks jne
Osa tarkvara ei kasuta logimiseks sysloq'i, vaid eelistavad ise tegeleda logi kirjutamiega - näiteks apache.
Viide:
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Logi#teenuste_logimine_l.C3.A4bi_syslog.27i
PowerQuest VolumeManager pakub IT professionaalidele tõhusat lahendust serveriruumi uuestikonfigureerimist ja ketta ruumiga talitamist. PowerQuest VolumeManageriga saad sa kiiresti ja lihtsalt koostaa ja uuesti konfigureerida kettaid Windows NT/2000 serverites suuri ressursse nagu faile, programme ja operatsioonisüsteeme.
Riistvara nõuded:
• 133Mhz Pentium protsessor või võimsam
• 64MB RAM
• 64MB vaba kõvaketta ruumi
• CD-rom
• VGA monitor
Tarkvara nõuded:
• Windows NT 4.0 (SP4+), Windows 2000 Server & Advanced Server (SP1+)
Viide: http://www.superwarehouse.com/Powerquest_Volumemanager_V2.0/VM20ENK/ps/52580
SNMP (Simple Network Management Protocol)
Lihtne võrguhalduse protokoll - Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks.
MIB (Management Information Base)
RMON (Remote Network Monitoring) pakub standartset informatsiooni, mida saab kasutada võrgu administraator kindla grupi LAN’ide (Local Area Network) monitooringuks, analüüsimiseks ja veaotsinguteks ning samuti ka sissetulevate T-1/E-1 ja T-2/E-3 liinide monitooringuks, analüüsimiseks ja veaotsinguteks keskmisel saidil. RMON spetsiaalselt defineerib seda informatsiooni, mida iga võrgu monitooringu süsteem suudab pakkuda. See on nimetatud osaks MIB’st (haldusinfobaasist) seoses Request for Comments 1757 kui laiendusena tavalisest SNMP protokollist. Viimaseks leveliks on RMON’i verioon 2 (sellele on ka viidatud, kui RMON 2 või RMON2). RMON’i võivad toetada riistavaralised monitooringu masinad või läbi tarkvara või riistvara ja tarkvara kombinatsiooniga. Näiteks Cisco Lan’i switchide liin sisaldab tarkvara igas switchis, mis informatsiooni kinni hoida, kui andmed jooksevad sellest läbi ja salvestab andmed oma MIB’i. Tarkvara agent suudab koguda informatsiooni võrgu administraatorile presentatsiooniks koos graafilise kasutajaliidesega. Paljud edasipakkujad pakuvad produkte, mis sisaldavad erinevat tüüpi RMON’i tuge. RMON kogub 9 tüüpi infot, kaasaarvatud saadetud pakettid saadetud baidid, kustutatud paketid, hostide statistika, kahte tüüpi aadresside omavahelised ühendused kahe aadresside paari vahel ja kindlat tüüpi sündmused, mis on ilmnenud. Võrgu administraator saab välja vaadata, kui palju bandwidth’i või liiklust iga kasutaja mõjutab oma tegevusega võrgule ja ja milliseid veebisaitidele pääsetakse. On võimalik seadistada erinevaid alarme, et vältida eelseisvaid probleeme.
Täpsemalt: http://vallaste.ee
http://searchmobilecomputing.techtarget.com/definition/RMON
Syslog - Logimist korraldab serveris tavaliselt tarkvara nimega syslog, levinud on ka täiustatud logimootor nimega syslog-ng. Antud tekstis tegeleme keskse logimisega logiserverisse, mille ip'ks on näiteks 192.168.1.10.
Vajalik võib see olla näiteks, et peale serveri mahavõtmist või purunemist saaks jälgida mis on toimunud. Tsentraalse statistika genereerimiseks jne
Osa tarkvara ei kasuta logimiseks sysloq'i, vaid eelistavad ise tegeleda logi kirjutamiega - näiteks apache.
Viide:
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Logi#teenuste_logimine_l.C3.A4bi_syslog.27i
Monday, February 15, 2010
võrgupraktika 9. päev
Saabusime 8.30-15.00 lahkusime.
Samba server sai installitud
NAT sai juba kunagi varem peale.
Siis sai veel kuulatud teooriat teemal valgukaabel, millest koosneb ja kuidas otsi teha. Kui teoreetiline pool sai kuulatud, siis sai endalgi proovitud üks ots ära teha, mis ka õnnestus.
Samba server sai installitud
NAT sai juba kunagi varem peale.
Siis sai veel kuulatud teooriat teemal valgukaabel, millest koosneb ja kuidas otsi teha. Kui teoreetiline pool sai kuulatud, siis sai endalgi proovitud üks ots ära teha, mis ka õnnestus.
võrgupraktika 8. päev
Saabusime 8.30-15.00 lahkusime
Mis on VLSM?
VLSM ehk Muutuva Pikkusega Subnet Mask on vahend IP-aadresside ressursside vähendamiseks alamvõrkudeks põhinedes nende individuaalsetele vajadustele, mitte mingitele võrgu-suuruste reeglitele. IP routing protokollidest toetatud Cisco, OSPF, Dual IS-IS, BGP-4 ja EIGRP poolt nimetatud „klassita” või VLSM teeks.
Vanasti, EGP toetus klasside definitsioonidele ja tegelikult vahetas võrgunumbreid (8, 16 või 32 bit-ised väljad), mitte IP-aadresse(32- bitiseid numberid); RIP ja IGRP vahetasid võrgu ja maski numbreid 32-bitistel väljadel, vahe võrgu numbrite, maski numbrite vahel ja hosti numbrite vahel, eesmärgiks numbrite kokkusaamine, mitte routing protokollida vahetus. Värskemad protokollid (vaata VLSM) kannavad kas prefiksi pikkuseid (järkuvate bittide jada aadressis ) või subnet maski iga aadressiga, kirjeldatud mis osa 32-bitisest väljast on see aadress, millele toimub routing.
Lihtsa näitena võrgu maskist, mis kasutab mitmesuguse pikkusega subnet maske võib leida Cisco ehitusest. Seal on mitmeid switche rakendatavates majades, konfigureeritud koos FDDI ja Etherneti kasutajaliidestega. Ja nummerdatud, et toetada 62 hosti igal switchitud subnet’il; tegelikkuses võibolla 15-30 hosti (printerid, tööjaamad, diski serverid) on füüsiliselt ühendatud üksteise külge. Kuigi paljudel projekteerijatel on samuti ISDN või Frame Relay lingid Home’i ning väike subnet seal. Need kodu-kontorid tavaliselt omavad ühte või mitut ruuterit ja ühte X terminali või tööjaama; neil võib samuti olla üks OC või Macintosh. Kui nii, siis nad on tavaliselt konfigureeritud toetama 6 hosti ja mõnda on konfigureeritud toetama 14’st. Punktist punkti ühendused on tavaliselt tähistamata.
Kasutades „üks suurus sobib kõigile” adresseerimis-skeeme, sellised võib leida RIP’is või IGRP’s, siis kodu kontorid peaksid olema konfigureeritud toetama 62’e hosti ogaüks; kasutades numbreid „punktist punkti” ühendustes, võib hoopis edaspidi liita aadressihulka.
Üks neist konfigureerib ruuteri VLSM’i, konfigureerides ruuterit kasutama ühte protokolli (näiteks OSPF või EIGRP), mis toetab seda, ja konfigureerides subnet maske või mitmeid liideseid ‚IP-aadressi’ liidese alus-käsus. Et kasutada supernet’e, üks peab edasi konfigureerima ‚klassitu IP’ kasutamise teid.
http://www.faqs.org/faqs/cisco-networking-faq/section-37.html ja
http://translate.google.com/#
IP-aadressid
IP-võrgu protokolli järgi on aadressid 32-bitised numbrid. Igale arvutile peab olema kinnistatud kogu võrgus ainulaadne aadress. Kohalikus võrgus, millel pole TCP/IP-ühendust teiste võrkudega, võite need aadressid määrata vastavalt isiklikule eelistusele. Interneti saitide aadressid kinnistab keskne organisatsioon — Võrguteabekeskus (NIC, Network Information Center).
Lugemise hõlbustamiseks jagatakse IP-aadressid neljaks 8-bitiseks numbriks (oktetiks). Näiteks arvuti quark.physics.groucho.edu IP-aadress on 0x954C0C04, mis kirjutatakse tavaliselt punktnotatsioonis 149.76.12.4.
IP-aadressi esimesed oktetid sisaldavad harilikult võrguaadressi ning ülejäänud osa hostiaadressi. Kui te pöördute NIC-i poole IP-aadressi saamiseks, siis ei määrata aadressi mitte igale üksikule hostile, vaid antakse võrguaadress ja lubatakse kinnistada võrgu kõigile hostidele IP-aadressid oma äranägemise järgi.
Olenevalt võrgu suurusest võib aadressi hostiosa olla suurem või väiksem. Eri vajaduste rahuldamiseks on mitmeid võrguklasse, mis kirjeldavad erinevaid
IP-aadresside jaotusviise.
Klass A Hõlmab võrke 1.0.0.0 kuni 127.0.0.0. Võrguaadress sisaldub esimeses oktetis. Klassis A on hostiosa 24-bitine, võimaldades nummerdada ligi 1,6 miljonit hosti.
Klass B Hõlmab võrke 128.0.0.0 kuni 191.255.0.0. Võrguaadress on kahes esimeses oktetis. Klassis B võib-olla kuni 16320 võrku, igas 65024 hosti.
Klass C Hõlmab võrke vahemikus 192.0.0.0 kuni 223.255.255.0, kus võrguaadress on kolmes esimeses oktetis. See võimaldab adresseerida ligi 2 miljonit võrku, igas kuni 254 hosti.
Klassid D, E ja F Aadressid, mis langevad vahemikku 224.0.0.0 kuni 254.0.0.0. Need on kas eksperimentaalsed või reserveeritud kasutamiseks tulevikus ning ei täpsusta ühtegi võrku.
Eelmise näite juurde naastes näeme, et arvuti quark aadress 149.76.12.4 vastab hostile 12.4 ja klassi B võrgule 149.76.0.0.
Võib-olla märkasite, et ülaltoodud loendis polnud hostiosa igale oktetile kõiki võimalikke väärtusi lubatud. Seda seetõttu, et 0-dest ja 255-test koosnevad hostiaadressid on reserveeritud erieesmärkideks. Nullise hostiosaga aadress vastab jooksva asukoha võrgule ja ühtedest koosnev hostiaadress on leviaadressiks (st vastab samaaegselt selle võrgu kõigile hostidele). Nii näiteks pole 149.76.255.255 ühegi hosti aadress, samas aga vastab kõigile hostidele võrgus 149.76.0.0.
On veel kaks reserveeritud võrguaadressi — 0.0.0.0 ja 127.0.0.0. Esimest kutsutakse vaikemarsruudiks ja teist tagastusaadressiks.
Võrk 127.0.0.0 on reserveeritud teie hostiga seotud kohalikuks IP-liikluseks. Tavaliselt kinnistatakse aadress 127.0.0.1 teie arvutis spetsiaalliidesele (nn tagastusliidesele), mis toimib suletud ringina. Iga tagastusliidesele saadetud IP-pakett tagastatakse, nagu oleks ta just saabunud mõnest võrgust. See lubab arendada ja testida võrgutarkvara tegelikult võrku kasutamata. Teine kasulik rakendus on võimalus kasutada võrgutarkvara autonoomses hostis. See polegi nii haruldane kui esialgu paistab. Näiteks paljudel UUCP-saitidel pole IP-ühendust, aga nad soovivad sellest hoolimata käivitada uudisesüsteemi INN. Korralikuks tööks Linuxis vajab INN tagastusliidest.
http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk9.htm
Mis on VLSM?
VLSM ehk Muutuva Pikkusega Subnet Mask on vahend IP-aadresside ressursside vähendamiseks alamvõrkudeks põhinedes nende individuaalsetele vajadustele, mitte mingitele võrgu-suuruste reeglitele. IP routing protokollidest toetatud Cisco, OSPF, Dual IS-IS, BGP-4 ja EIGRP poolt nimetatud „klassita” või VLSM teeks.
Vanasti, EGP toetus klasside definitsioonidele ja tegelikult vahetas võrgunumbreid (8, 16 või 32 bit-ised väljad), mitte IP-aadresse(32- bitiseid numberid); RIP ja IGRP vahetasid võrgu ja maski numbreid 32-bitistel väljadel, vahe võrgu numbrite, maski numbrite vahel ja hosti numbrite vahel, eesmärgiks numbrite kokkusaamine, mitte routing protokollida vahetus. Värskemad protokollid (vaata VLSM) kannavad kas prefiksi pikkuseid (järkuvate bittide jada aadressis ) või subnet maski iga aadressiga, kirjeldatud mis osa 32-bitisest väljast on see aadress, millele toimub routing.
Lihtsa näitena võrgu maskist, mis kasutab mitmesuguse pikkusega subnet maske võib leida Cisco ehitusest. Seal on mitmeid switche rakendatavates majades, konfigureeritud koos FDDI ja Etherneti kasutajaliidestega. Ja nummerdatud, et toetada 62 hosti igal switchitud subnet’il; tegelikkuses võibolla 15-30 hosti (printerid, tööjaamad, diski serverid) on füüsiliselt ühendatud üksteise külge. Kuigi paljudel projekteerijatel on samuti ISDN või Frame Relay lingid Home’i ning väike subnet seal. Need kodu-kontorid tavaliselt omavad ühte või mitut ruuterit ja ühte X terminali või tööjaama; neil võib samuti olla üks OC või Macintosh. Kui nii, siis nad on tavaliselt konfigureeritud toetama 6 hosti ja mõnda on konfigureeritud toetama 14’st. Punktist punkti ühendused on tavaliselt tähistamata.
Kasutades „üks suurus sobib kõigile” adresseerimis-skeeme, sellised võib leida RIP’is või IGRP’s, siis kodu kontorid peaksid olema konfigureeritud toetama 62’e hosti ogaüks; kasutades numbreid „punktist punkti” ühendustes, võib hoopis edaspidi liita aadressihulka.
Üks neist konfigureerib ruuteri VLSM’i, konfigureerides ruuterit kasutama ühte protokolli (näiteks OSPF või EIGRP), mis toetab seda, ja konfigureerides subnet maske või mitmeid liideseid ‚IP-aadressi’ liidese alus-käsus. Et kasutada supernet’e, üks peab edasi konfigureerima ‚klassitu IP’ kasutamise teid.
http://www.faqs.org/faqs/cisco-networking-faq/section-37.html ja
http://translate.google.com/#
IP-aadressid
IP-võrgu protokolli järgi on aadressid 32-bitised numbrid. Igale arvutile peab olema kinnistatud kogu võrgus ainulaadne aadress. Kohalikus võrgus, millel pole TCP/IP-ühendust teiste võrkudega, võite need aadressid määrata vastavalt isiklikule eelistusele. Interneti saitide aadressid kinnistab keskne organisatsioon — Võrguteabekeskus (NIC, Network Information Center).
Lugemise hõlbustamiseks jagatakse IP-aadressid neljaks 8-bitiseks numbriks (oktetiks). Näiteks arvuti quark.physics.groucho.edu IP-aadress on 0x954C0C04, mis kirjutatakse tavaliselt punktnotatsioonis 149.76.12.4.
IP-aadressi esimesed oktetid sisaldavad harilikult võrguaadressi ning ülejäänud osa hostiaadressi. Kui te pöördute NIC-i poole IP-aadressi saamiseks, siis ei määrata aadressi mitte igale üksikule hostile, vaid antakse võrguaadress ja lubatakse kinnistada võrgu kõigile hostidele IP-aadressid oma äranägemise järgi.
Olenevalt võrgu suurusest võib aadressi hostiosa olla suurem või väiksem. Eri vajaduste rahuldamiseks on mitmeid võrguklasse, mis kirjeldavad erinevaid
IP-aadresside jaotusviise.
Klass A Hõlmab võrke 1.0.0.0 kuni 127.0.0.0. Võrguaadress sisaldub esimeses oktetis. Klassis A on hostiosa 24-bitine, võimaldades nummerdada ligi 1,6 miljonit hosti.
Klass B Hõlmab võrke 128.0.0.0 kuni 191.255.0.0. Võrguaadress on kahes esimeses oktetis. Klassis B võib-olla kuni 16320 võrku, igas 65024 hosti.
Klass C Hõlmab võrke vahemikus 192.0.0.0 kuni 223.255.255.0, kus võrguaadress on kolmes esimeses oktetis. See võimaldab adresseerida ligi 2 miljonit võrku, igas kuni 254 hosti.
Klassid D, E ja F Aadressid, mis langevad vahemikku 224.0.0.0 kuni 254.0.0.0. Need on kas eksperimentaalsed või reserveeritud kasutamiseks tulevikus ning ei täpsusta ühtegi võrku.
Eelmise näite juurde naastes näeme, et arvuti quark aadress 149.76.12.4 vastab hostile 12.4 ja klassi B võrgule 149.76.0.0.
Võib-olla märkasite, et ülaltoodud loendis polnud hostiosa igale oktetile kõiki võimalikke väärtusi lubatud. Seda seetõttu, et 0-dest ja 255-test koosnevad hostiaadressid on reserveeritud erieesmärkideks. Nullise hostiosaga aadress vastab jooksva asukoha võrgule ja ühtedest koosnev hostiaadress on leviaadressiks (st vastab samaaegselt selle võrgu kõigile hostidele). Nii näiteks pole 149.76.255.255 ühegi hosti aadress, samas aga vastab kõigile hostidele võrgus 149.76.0.0.
On veel kaks reserveeritud võrguaadressi — 0.0.0.0 ja 127.0.0.0. Esimest kutsutakse vaikemarsruudiks ja teist tagastusaadressiks.
Võrk 127.0.0.0 on reserveeritud teie hostiga seotud kohalikuks IP-liikluseks. Tavaliselt kinnistatakse aadress 127.0.0.1 teie arvutis spetsiaalliidesele (nn tagastusliidesele), mis toimib suletud ringina. Iga tagastusliidesele saadetud IP-pakett tagastatakse, nagu oleks ta just saabunud mõnest võrgust. See lubab arendada ja testida võrgutarkvara tegelikult võrku kasutamata. Teine kasulik rakendus on võimalus kasutada võrgutarkvara autonoomses hostis. See polegi nii haruldane kui esialgu paistab. Näiteks paljudel UUCP-saitidel pole IP-ühendust, aga nad soovivad sellest hoolimata käivitada uudisesüsteemi INN. Korralikuks tööks Linuxis vajab INN tagastusliidest.
http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk9.htm
Tuesday, February 9, 2010
võrgupraktika 7. päev
Saabusime kell 8.30-15.00 lahkusime.
Debiani masinas sai lõpetatud maili-serveri install. Sai siis Debiani masinale teine kast kokku korjatud, mille tulemusena tekitasime loud balanci, et töö jaotub kahe linuxi masina vahel.
mail server
meiliserver Sissetulevat ja väljaminevat elektronposti käitlev programm. Ka arvutit, kus meiliserverprogramm jookseb, nimetatakse meiliserveriks, eriti kui e-posti käitlemine on selle arvuti põhiülesanne.
Meiliserverprogrammi nimetatakse ka meiliedastusagendiks (MTA), meilitranspordiagendiks, meilimarsruuteriks ja internetimeileriks. Tuntumate meiliserverprogrammide hulka kuuluvad Microsoft Exchange, qmail, Exim ja Sendmail.
Meiliserver töötab koostöös teiste programmidega ja moodustab koos nendega nn. sõnumivahetussüsteemi (messaging system). Sõnumivahetussüsteem sisaldab kõiki e-posti toimimiseks vajalikke rakendusi, nii et kui te hakkate saatma e-posti sõnumit, siis teie iseseisev meiliklient (MS Outlook, Outlook Express, Eudora jt) või veebilehitsejasse (Internet Explorer, Netscape Navigator, Mozilla Firefox jt) sisseehitatud meiliklient edastab selle teie meiliserverile, mis omakorda edastab sõnumi järgmisele meiliserverile või paigutab ajutiselt samas arvutis asuvasse sõnumihoidlasse, et edastada seda hiljem. Enamasti kasutab süsteem e-posti saatmiseks SMTP või ESMTP protokolli ning vastuvõtmiseks POP3 või IMAP protokolli.
VGA (Video Graphics Array)
Kuvarispetsifikatsioon personaalarvutitele firmalt IBM, mis muutus de facto standardiks. Tekstirežiimis on VGA eraldusvõime 720 x 400 pikslit. Graafikarežiimis on eraldusvõime kas 640 x 480 (16 värvi) või 320 x 200 (256 värvi). Värvide maksimaalne arv on 262144.
Erinevalt varasematest personaalarvutite graafikastandarditest MDA, CGA ja EGA kasutab VGA kuvar mitte digitaalsignaale, vaid analoogsignaale. Seetõttu vanematele standarditele vastav kuvar VGA süsteemiga koos ei tööta.
VGA ilmus turule 1987.a., hiljem tulid suurema eraldusvõimega ja suurema värvide arvuga süsteemid, näit. SVGA ja XGA
Konverter
Muundi, muundur, konverter Seade, mis muundab ühe koodide, režiimide, jadade või sageduste komplekti teiseks komplektiks
Splitter
Jagur - Kaabel või konnektor, millel on üks sisend ja kaks väljundit. Jaguri abil saab näiteks jagada ühest antennist saabuvat televisioonisignaali kahe televiisori vahel, ühendada kaabeltelevisiooni kaabli külge nii televiisori kui arvuti jne. Lisaks signaali jagamisele toimub jaguris harilikult ka lainetakistuse sobitamine, et vältida peegeldustest tingitud signaalikadu
KVM lüliti on riistvara, mis võimaldab kasutajal kontrollida mitut arvutit ühest klaviatuurist, ühest monitorist ja hiirest. Kuigi mitu arvutit on ühendatud KVM-ga, tavaliselt saab arvuteid kontrollida igal ajal. Mõned KVM lülitid ka toimida vastupidi - see tähendab, et ühe arvutiga on võimalik ühendada mitu monitori, klaviatuuri ja hiiri. Kuigi mitte nii üldine kui endine, see konfiguratsioon on kasulik, kui ettevõtja soovib juurdepääsu ühel arvutil kahest või enamast. (tavaliselt lähedal)
Videokonverentsi pidamine - Kahe või enama eri kohtades asuva osavõtjaga videoülekannet kasutav sideseanss
Telekonverents - Telekonverents on telefonikoosolek kahe või enama osavõtjaga, kus kasutatakse keerulisemat tehnikat kui lihtne kahepoolne telefoniühendus. Kõige lihtsam telekonverentsi variant on audiokonverents, kus sideliini ühes või mõlemas otsas kasutab mitu inimest valjuhääldiga varustatud telefone. Märksa keerulisemat aparatuuri ja kiiremat ühendust vajab videokonverents, kus osavõtjad saavad näha üksteise fotosid või videokujutisi. Kuna videosignaali edastamiseks on vaja suurt ribalaiust ja üht või mitut ekraani, siis on vaja ka spetsiaalseid sidekanaleid ja spetsiaalset ruumi sidekanali kummaski otsas. Side- ja arvutustehnika areng võimaldab lähitulevikus kasutada videokonverentside pidamiseks personaalarvuteid ja isegi mobiiltelefone. Üks projekte Internet2 projekti raames ongi uurida sellise videokonverentsi võimalikkust, kus kõik osavõtjad asuvad koos virtuaalses ruumis.
viited:http://en.wikipedia.org/wiki/KVM_switch
http://vallaste.ee/
Debiani masinas sai lõpetatud maili-serveri install. Sai siis Debiani masinale teine kast kokku korjatud, mille tulemusena tekitasime loud balanci, et töö jaotub kahe linuxi masina vahel.
mail server
meiliserver Sissetulevat ja väljaminevat elektronposti käitlev programm. Ka arvutit, kus meiliserverprogramm jookseb, nimetatakse meiliserveriks, eriti kui e-posti käitlemine on selle arvuti põhiülesanne.
Meiliserverprogrammi nimetatakse ka meiliedastusagendiks (MTA), meilitranspordiagendiks, meilimarsruuteriks ja internetimeileriks. Tuntumate meiliserverprogrammide hulka kuuluvad Microsoft Exchange, qmail, Exim ja Sendmail.
Meiliserver töötab koostöös teiste programmidega ja moodustab koos nendega nn. sõnumivahetussüsteemi (messaging system). Sõnumivahetussüsteem sisaldab kõiki e-posti toimimiseks vajalikke rakendusi, nii et kui te hakkate saatma e-posti sõnumit, siis teie iseseisev meiliklient (MS Outlook, Outlook Express, Eudora jt) või veebilehitsejasse (Internet Explorer, Netscape Navigator, Mozilla Firefox jt) sisseehitatud meiliklient edastab selle teie meiliserverile, mis omakorda edastab sõnumi järgmisele meiliserverile või paigutab ajutiselt samas arvutis asuvasse sõnumihoidlasse, et edastada seda hiljem. Enamasti kasutab süsteem e-posti saatmiseks SMTP või ESMTP protokolli ning vastuvõtmiseks POP3 või IMAP protokolli.
VGA (Video Graphics Array)
Kuvarispetsifikatsioon personaalarvutitele firmalt IBM, mis muutus de facto standardiks. Tekstirežiimis on VGA eraldusvõime 720 x 400 pikslit. Graafikarežiimis on eraldusvõime kas 640 x 480 (16 värvi) või 320 x 200 (256 värvi). Värvide maksimaalne arv on 262144.
Erinevalt varasematest personaalarvutite graafikastandarditest MDA, CGA ja EGA kasutab VGA kuvar mitte digitaalsignaale, vaid analoogsignaale. Seetõttu vanematele standarditele vastav kuvar VGA süsteemiga koos ei tööta.
VGA ilmus turule 1987.a., hiljem tulid suurema eraldusvõimega ja suurema värvide arvuga süsteemid, näit. SVGA ja XGA
Konverter
Muundi, muundur, konverter Seade, mis muundab ühe koodide, režiimide, jadade või sageduste komplekti teiseks komplektiks
Splitter
Jagur - Kaabel või konnektor, millel on üks sisend ja kaks väljundit. Jaguri abil saab näiteks jagada ühest antennist saabuvat televisioonisignaali kahe televiisori vahel, ühendada kaabeltelevisiooni kaabli külge nii televiisori kui arvuti jne. Lisaks signaali jagamisele toimub jaguris harilikult ka lainetakistuse sobitamine, et vältida peegeldustest tingitud signaalikadu
KVM lüliti on riistvara, mis võimaldab kasutajal kontrollida mitut arvutit ühest klaviatuurist, ühest monitorist ja hiirest. Kuigi mitu arvutit on ühendatud KVM-ga, tavaliselt saab arvuteid kontrollida igal ajal. Mõned KVM lülitid ka toimida vastupidi - see tähendab, et ühe arvutiga on võimalik ühendada mitu monitori, klaviatuuri ja hiiri. Kuigi mitte nii üldine kui endine, see konfiguratsioon on kasulik, kui ettevõtja soovib juurdepääsu ühel arvutil kahest või enamast. (tavaliselt lähedal)
Videokonverentsi pidamine - Kahe või enama eri kohtades asuva osavõtjaga videoülekannet kasutav sideseanss
Telekonverents - Telekonverents on telefonikoosolek kahe või enama osavõtjaga, kus kasutatakse keerulisemat tehnikat kui lihtne kahepoolne telefoniühendus. Kõige lihtsam telekonverentsi variant on audiokonverents, kus sideliini ühes või mõlemas otsas kasutab mitu inimest valjuhääldiga varustatud telefone. Märksa keerulisemat aparatuuri ja kiiremat ühendust vajab videokonverents, kus osavõtjad saavad näha üksteise fotosid või videokujutisi. Kuna videosignaali edastamiseks on vaja suurt ribalaiust ja üht või mitut ekraani, siis on vaja ka spetsiaalseid sidekanaleid ja spetsiaalset ruumi sidekanali kummaski otsas. Side- ja arvutustehnika areng võimaldab lähitulevikus kasutada videokonverentside pidamiseks personaalarvuteid ja isegi mobiiltelefone. Üks projekte Internet2 projekti raames ongi uurida sellise videokonverentsi võimalikkust, kus kõik osavõtjad asuvad koos virtuaalses ruumis.
viited:http://en.wikipedia.org/wiki/KVM_switch
http://vallaste.ee/
võrgupraktika 6. päev
Saabusime 8.30-15.30 lahkusime.
ICMP (Internet Control Message Protocol)
Interneti kontrollsõnumiprotokoll Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni.
Ping-utiliit kasutab ICMP protokolli kaugarvuti juurdepääsetavuse kindlakstegemiseks.
ARP (Address Resolution Protocol)
Aadressiteisenduse protokoll - Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk MAC-aadressile Etherneti kohtvõrgus (Etherneti-aadressile). Näiteks IP praegu kõige levinuma versiooni IP version 4 (IPv4) puhul on IP aadressi pikkus 32 bitti, aga Ethernet’i võrgus on seadmete aadresside pikkuseks 48 bitti . Seepärast peetakse ARP-puhvri nime all tuntud tabelit, mis seab omavahel vastavusse IP-aadressid ja MAC-aadressid. ARP annab ette protokollireeglid, mille alusel toimub selle vastavuse tekitamine ja aadresside teisendamine.
RARP (Reverse Address Resolution Protocol)
RARP-protokoll Protokoll, mida kasutatakse arvutite jt. võrguseadmete MAC-aadresside teisendamiseks IP-aadressideks. Selle protokolli puuduseks on asjaolu, et iga MAC-aadressi on vaja keskserveris käsitsi konfigureerida ja kätte saab ainult IP-aadressi. Alamvõrgud, lüüsid jm. info tuleb konfigureerida käsitsi. Hiljem võeti RARP’i asemel kasutusele märksa täiuslikum protokoll BOOTP.
IGMP (Internet Group Management Protocol)
Internetirühma haldusprotokoll - IP protokolli laiendus, mida kasutavad IP-hostid, et teavitada vahetus naabruses asuvaid multiedastusruutereid oma kuuluvusest konkreetsesse IP-hostide rühma. Selle protokolli kasutamine võimaldab kokku hoida magistraali ribalaiust, sest näit. voogvideo saadetakse ainult ruuterile, mis jagab selle välja korraga kõigile antud rühma kuuluvatele hostidele
IP address
IP-aadress, internetiaadress - IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile.
Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist:
* A-klass, mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti
* B-klass, mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti
* C-klass on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti
* D-klass on mõeldud multiedastusvõrkudele
Iga klassi IP-aadressil on oma formaat, kus esimesed bitid näitavad aadressi klassi, siis tuleb võrgu aadress ja lõpuks kohalik (lokaalne) aadress:
A-klass
0 Võrk (7 bitti) Kohalik aadress (24 bitti)
B-klass
10 Võrk (14 bitti) Kohalik aadress (16 bitti)
C-klass
110 Võrk (21 bitti) Kohalik aadress (8 bitti)
D-klass
1110 Multilevi aadress (28 bitti)
IP-aadresse väljendatakse harilikult nelja omavahel punktidega eraldatud kümnendarvuga, kus iga arv esindab kaheksat bitti (kümnendsüsteemis on siis iga arvu maksimaalne väärtus 256). A-klassi aadressid on siis "võrk.kohalik.kohalik.kohalik", C-klassi aadressid "võrk.võrk.kohalik.kohalik". Igale numbrilisele IP-aadressile vastab enamasti ka nimi või nimede jada, mida kutsutakse domeeninimeks.
Kuna vabad internetiaadressid hakkavad otsa lõppema, asendab tulevikus uus klassideta skeem CIDR (Classless Inter-Domain Routing) järk-järgult praegu kasutusel oleva süsteemi. CIDR-süsteemi kasutuselevõtt on seotud uue internetiprotokolli IPv6 kasutuselevõtuga
Network address
Võrguaadress - Võrguseadet identifitseeriv nimi või sümbol. Näiteks kohtvõrkudes (LAN) on igal võrgusõlmel oma individuaalne aadress. Internetis on igal failil individuaalne aadress, mida kutsutakse URL
Broadcast address
Leviaadress - Spetsiaalne võrguaadress (IP aadress), mis on reserveeritud levisõnumite saatmiseks korraga kõigile antud võrgusegmendis (alamvõrgus) paiknevatele arvutitele. Leviaadressi konkreetne kuju sõltub mõnevõrra opsüsteemist, kuid üldjuhul on leviaadressiks kahendsüsteemis ainult ühtedest (heksadetsimaalsüsteemis ainult F-dest koosnev) MAC sihtaadress
Subnet mask
Alamvõrgumask - Mask alamvõrguosa väljaeraldamiseks IP aadressist.
IP aadress koosneb kahest osast - võrguaadressist ja hostiaadressist. Võtame näiteks IP aadressi 150.215.017.009. Oletame, et see on osa B klassi võrgust, esimesed kaks arvu (150.215) näitavad B klassi võrguaadressi ja järgmised kaks arvu (017.009) määravad ära selles võrgus asuva hosti.
Alamvõrgud annavad võrguadministraatorile võimaluse aadressi hostiosa omakorda kaheks või enamaks alamvõrguks jagada. Sel juhul reserveeritakse osa hostiaadressist alamvõrgu identifitseerimiseks. Seda on lihtsam mõista, kui vaatleme IP aadressi kahendsüsteemis. Ülaltoodud täielik aadress 150.215.017.009 oleks kahendsüsteemis järgmine:
10010110.11010111.00010001.00001001
Klassi B näitav osa on:
10010110.11010111
ja hostiaadress on
00010001.00001001
Kui aga jagada see võrk 14-ks alamvõrguks, siis hostiaadressi esimesed 4 bitti (0001) reserveeritakse alamvõrgu identifitseerimiseks.
Alamvõrgumask on võrguaadress pluss alamvõrgu identifitseerimiseks reserveeritud bitid. (Vastavalt kokkuleppele pannakse kõik võrguaadressi bitid võrdseks 1-ga, kuigi võiks kasutada ka reaalset võrguaadressi ennast). Seega antud juhul oleks alamvõrgumask järgmine:
11111111.11111111.11110000.00000000
ehk kümnendsüsteemis 255.255.240.000
Seda nimetatakse maskiks sellepärast, et seda saab kasutada alamvõrgu identifitseerimiseks, millele antud IP aadress kuulub, kui teha bitikaupa AND-operatsioone maski ja IP aadressiga (tulemus on 1, kui mõlemad bitid on võrdsed 1, muidu on tulemus 0). Tulemuseks saamegi alamvõrgu aadressi. Niisiis antud juhul on
alamvõrgumask 255.255.240.000 11111111.11111111.11110000.00000000
IP aadress 150.215.017.009 10010110.11010111.00010001.00001001
alamvõrgu aadress 150.215.016.000 10010110.11010111.00010000.00000000
Seega antud juhul alamvõrgu aadress on kümnendsüsteemis esitatuna 150.215.016.000
Subnet
Alamvõrk - Võrgu osa, milles asuvatel hostidel teatud osa aadressist ühesugune.
TCP/IP võrkudes kuuluvad alamvõrku kõik seadmed, mille aadressidel on üks ja sama eesliide. Näiteks kõik seadmed, mille IP aadressid algavad 100.100.100. kuuluvad samasse alamvõrku. Võrgu jaotamine alamvõrkudeks on kasulik nii turvalisuse kui võrgu efektiivsuse mõttes.
IP võrkude jaotamisel alamvõrkudeks kasutatakse alamvõrgumaske
CIDR (Classless Inter-Domain Routing)
Klassideta domeenidevaheline marsruutimine - CIDR on IP-aadresside klassisüsteemiga võrreldes paindlikum meetod internetiaadresside määramiseks ja leidmiseks domeenidevahelistes marsruuterites ning võimaldab oluliselt suurendada võimalike internetiaadresside arvu. Praegu kasutavad CIDR’it praktiliselt kõik lüüsihostid Interneti magistraalvõrgus ning Interneti haldamisega tegelevad organisatsioonid loodavad, et seda kasutavad marsruutimiseks kõik internetiteenuse pakkujad (ISP) .
Esialgne internetiprotokoll defineeris IP aadresse neljast klassist koosneva struktuuri alusel, millest enimkasutatav oli klass B. Selles klassis on ruumi kuni 65533 hostiaadressile. Probleem oli siin selles, et kui organisatsioon vajas enam kui 254 hosti, kuid palju vähem kui B-klassis võimalikud 65533 hosti, läks suur hulk organisatsioonile eraldatud aadressidest lihtsalt "raisku" (jäi kasutamata) ja nii hakkas vabade IP-aadresside arv kiiresti vähenema. CIDR lahendas selle probleemi, pakkudes uut ja paindlikumat meetodit võrguaadresside määramiseks marsruuterites. Internetiprotokolli uus versioon IPv6 võimaldab kasutada 128-bitiseid aadresse, mis suurendab võimalike aadresside arvu tohutult.
CIDR’i võrguaadressi näide:
192.30.250-00/18
"192.30.250.00" on siin võrguaadress ise ja "18" ütleb, et esimesed 18 bitti on aadressi võrguosa ning ülejäänud 14 bitti kohaliku hosti aadress.
CIDR’it toetavad välislüüsiprotokoll BGP ja siselüüsiprotokoll OSPF. Vanem välislüüsiprotokoll EGP ja siselüüsiprotokoll RIP seda ei toeta.
BPDU (Bridge Protocol Data Unit)
sillaprotokolli andmeüksus Täispuuprotokolli sõnumiüksus, mis kirjeldab kommutaatori pordi atribuute nagu MAC-aadress, prioriteetsus ja lingi maksumus. Sillaprotokolli andmeüksused võimaldavad täispuuprotokollis osalevatel kommutaatoritel koguda üksteise kohta informatsiooni
bridge (1)
sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sillad töötavad OSI mudeli 2. kihis (andmelüli kihis ehk MAC-kihis) ning on läbipaistvad protokollidele ja kõrgema taseme seadmetele nagu näit. marsruuterid.
bridge (2)
sild Elektroonikas ja elektrotehnikas nimetatakse sillaks ümbertõstetavat ühendust kahe skeemipunkti vahel. Sildu kasutatakse lülitite asemel, kui ümberlülitusi on vaja teha väga harva
Sild - Elektroonikas ja elektrotehnikas nimetatakse sillaks ümbertõstetavat ühendust kahe skeemipunkti vahel. Sildu kasutatakse lülitite asemel, kui ümberlülitusi on vaja teha väga harva
Bridge (3)
Sildama - Ühest ahelast, kanalist või elemendist teise suunama
MAC bridge
MAC sild - Kohtvõrgusilla alternatiivne nimetus, mis rõhutab asjaolu, et need sillad töötavad OSI mudeli andmelülikihi MAC alamkihis
Root bridge
Juursild - Sild, mis täispuuprotokolli kasutades saadab pidevalt teistele sildadele informatsiooni võrgu topoloogia ja selle muutuste kohta. See tähendab, et võrk on isekonfigureeruv ehk niipea kui mõni võrgulink (näit. mõni teine sild) läheb rivist välja, leitakse kohe uus tee. Juursilla kasutamine välistab ka silmuste moodustumise. Erinevalt teistest sildadest saadab juursild alati pakette välja üle kõigi oma portide. Igal võrgul saab olla ainult üks juursild ja sellel peab olema kõige väiksem sillaidendi number
SRB (Source Routing Bridge)
Lähtemarsruutimisega sild - Sideprotokoll, mis on kasutusel paljudes Token Ring võrkudes. SRB-võrgus on kogu marsruut kuni sihtpunktini juba enne saatmist ette kindlaks määratud.
IP (Internet Protocol)
internetiprotokoll Protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis
Igal Internetiga ühendatud arvutil (Internetis nimetatakse neid hostideks) on vähemalt üks IP aadress, mis kuulub ainult sellele hostile. Kui te saadate või võtate vastu andmeid (näit. e-posti sõnumeid või veebilehti), siis jagatakse sõnum väikesteks pakettideks. Iga pakett sisaldab nii saatja kui vastuvõtja internetiaadressi. Kõik paketid saadetakse kõigepealt lüüsiarvutile, mis tunneb väikest osa Internetist. Lüüsiarvuti loeb paketi päisest sihtkoha aadressi ja edastab paketi naaberlüüsile, mis omakorda loeb sihtkoha aadressi jne, kuni ükskord üks lüüs tunneb ära, et see aadress kuulub tema lähemas ümbruses e. domeenis paiknevale hostile. Seejärel edastab lüüs paketi sellele hostile, mille aadress paketis sisaldus.
Kuna sõnum on jagatud terveks hulgaks pakettideks, siis võib iga pakett vajaduse korral liikuda Internetis erinevat teed mööda. Paketid võivad kohale saabuda suvalises järjekorras, mitte selles järjekorras, milles nad teele saadeti. Internetiprotokoll ei tee midagi muud kui lihtsalt toimetab paketid kohale. Pakettide õigesti kokkupanemise eest vastutab teine protokoll - TCP. IP on ühenduseta protokoll, mis tähendab, et lähte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu sõnumi edastamie ajaks püsivat ühendust ja iga pakett liigub Internetis iseseisvalt. Pakettidest sõnumi kokkupanemine sihtkohas on võimalik tänu sellele, et TCP jälgib sõnumis sisalduvate pakettide järjekorda. Seepärast nimetataksegi seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis.
Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6 serverid on tahapoole ühilduvad, st iga IPv6 server tunneb ka IPv4 aadresse
Viide: http://www.vallaste.ee
ICMP (Internet Control Message Protocol)
Interneti kontrollsõnumiprotokoll Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni.
Ping-utiliit kasutab ICMP protokolli kaugarvuti juurdepääsetavuse kindlakstegemiseks.
ARP (Address Resolution Protocol)
Aadressiteisenduse protokoll - Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk MAC-aadressile Etherneti kohtvõrgus (Etherneti-aadressile). Näiteks IP praegu kõige levinuma versiooni IP version 4 (IPv4) puhul on IP aadressi pikkus 32 bitti, aga Ethernet’i võrgus on seadmete aadresside pikkuseks 48 bitti . Seepärast peetakse ARP-puhvri nime all tuntud tabelit, mis seab omavahel vastavusse IP-aadressid ja MAC-aadressid. ARP annab ette protokollireeglid, mille alusel toimub selle vastavuse tekitamine ja aadresside teisendamine.
RARP (Reverse Address Resolution Protocol)
RARP-protokoll Protokoll, mida kasutatakse arvutite jt. võrguseadmete MAC-aadresside teisendamiseks IP-aadressideks. Selle protokolli puuduseks on asjaolu, et iga MAC-aadressi on vaja keskserveris käsitsi konfigureerida ja kätte saab ainult IP-aadressi. Alamvõrgud, lüüsid jm. info tuleb konfigureerida käsitsi. Hiljem võeti RARP’i asemel kasutusele märksa täiuslikum protokoll BOOTP.
IGMP (Internet Group Management Protocol)
Internetirühma haldusprotokoll - IP protokolli laiendus, mida kasutavad IP-hostid, et teavitada vahetus naabruses asuvaid multiedastusruutereid oma kuuluvusest konkreetsesse IP-hostide rühma. Selle protokolli kasutamine võimaldab kokku hoida magistraali ribalaiust, sest näit. voogvideo saadetakse ainult ruuterile, mis jagab selle välja korraga kõigile antud rühma kuuluvatele hostidele
IP address
IP-aadress, internetiaadress - IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile.
Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist:
* A-klass, mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti
* B-klass, mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti
* C-klass on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti
* D-klass on mõeldud multiedastusvõrkudele
Iga klassi IP-aadressil on oma formaat, kus esimesed bitid näitavad aadressi klassi, siis tuleb võrgu aadress ja lõpuks kohalik (lokaalne) aadress:
A-klass
0 Võrk (7 bitti) Kohalik aadress (24 bitti)
B-klass
10 Võrk (14 bitti) Kohalik aadress (16 bitti)
C-klass
110 Võrk (21 bitti) Kohalik aadress (8 bitti)
D-klass
1110 Multilevi aadress (28 bitti)
IP-aadresse väljendatakse harilikult nelja omavahel punktidega eraldatud kümnendarvuga, kus iga arv esindab kaheksat bitti (kümnendsüsteemis on siis iga arvu maksimaalne väärtus 256). A-klassi aadressid on siis "võrk.kohalik.kohalik.kohalik", C-klassi aadressid "võrk.võrk.kohalik.kohalik". Igale numbrilisele IP-aadressile vastab enamasti ka nimi või nimede jada, mida kutsutakse domeeninimeks.
Kuna vabad internetiaadressid hakkavad otsa lõppema, asendab tulevikus uus klassideta skeem CIDR (Classless Inter-Domain Routing) järk-järgult praegu kasutusel oleva süsteemi. CIDR-süsteemi kasutuselevõtt on seotud uue internetiprotokolli IPv6 kasutuselevõtuga
Network address
Võrguaadress - Võrguseadet identifitseeriv nimi või sümbol. Näiteks kohtvõrkudes (LAN) on igal võrgusõlmel oma individuaalne aadress. Internetis on igal failil individuaalne aadress, mida kutsutakse URL
Broadcast address
Leviaadress - Spetsiaalne võrguaadress (IP aadress), mis on reserveeritud levisõnumite saatmiseks korraga kõigile antud võrgusegmendis (alamvõrgus) paiknevatele arvutitele. Leviaadressi konkreetne kuju sõltub mõnevõrra opsüsteemist, kuid üldjuhul on leviaadressiks kahendsüsteemis ainult ühtedest (heksadetsimaalsüsteemis ainult F-dest koosnev) MAC sihtaadress
Subnet mask
Alamvõrgumask - Mask alamvõrguosa väljaeraldamiseks IP aadressist.
IP aadress koosneb kahest osast - võrguaadressist ja hostiaadressist. Võtame näiteks IP aadressi 150.215.017.009. Oletame, et see on osa B klassi võrgust, esimesed kaks arvu (150.215) näitavad B klassi võrguaadressi ja järgmised kaks arvu (017.009) määravad ära selles võrgus asuva hosti.
Alamvõrgud annavad võrguadministraatorile võimaluse aadressi hostiosa omakorda kaheks või enamaks alamvõrguks jagada. Sel juhul reserveeritakse osa hostiaadressist alamvõrgu identifitseerimiseks. Seda on lihtsam mõista, kui vaatleme IP aadressi kahendsüsteemis. Ülaltoodud täielik aadress 150.215.017.009 oleks kahendsüsteemis järgmine:
10010110.11010111.00010001.00001001
Klassi B näitav osa on:
10010110.11010111
ja hostiaadress on
00010001.00001001
Kui aga jagada see võrk 14-ks alamvõrguks, siis hostiaadressi esimesed 4 bitti (0001) reserveeritakse alamvõrgu identifitseerimiseks.
Alamvõrgumask on võrguaadress pluss alamvõrgu identifitseerimiseks reserveeritud bitid. (Vastavalt kokkuleppele pannakse kõik võrguaadressi bitid võrdseks 1-ga, kuigi võiks kasutada ka reaalset võrguaadressi ennast). Seega antud juhul oleks alamvõrgumask järgmine:
11111111.11111111.11110000.00000000
ehk kümnendsüsteemis 255.255.240.000
Seda nimetatakse maskiks sellepärast, et seda saab kasutada alamvõrgu identifitseerimiseks, millele antud IP aadress kuulub, kui teha bitikaupa AND-operatsioone maski ja IP aadressiga (tulemus on 1, kui mõlemad bitid on võrdsed 1, muidu on tulemus 0). Tulemuseks saamegi alamvõrgu aadressi. Niisiis antud juhul on
alamvõrgumask 255.255.240.000 11111111.11111111.11110000.00000000
IP aadress 150.215.017.009 10010110.11010111.00010001.00001001
alamvõrgu aadress 150.215.016.000 10010110.11010111.00010000.00000000
Seega antud juhul alamvõrgu aadress on kümnendsüsteemis esitatuna 150.215.016.000
Subnet
Alamvõrk - Võrgu osa, milles asuvatel hostidel teatud osa aadressist ühesugune.
TCP/IP võrkudes kuuluvad alamvõrku kõik seadmed, mille aadressidel on üks ja sama eesliide. Näiteks kõik seadmed, mille IP aadressid algavad 100.100.100. kuuluvad samasse alamvõrku. Võrgu jaotamine alamvõrkudeks on kasulik nii turvalisuse kui võrgu efektiivsuse mõttes.
IP võrkude jaotamisel alamvõrkudeks kasutatakse alamvõrgumaske
CIDR (Classless Inter-Domain Routing)
Klassideta domeenidevaheline marsruutimine - CIDR on IP-aadresside klassisüsteemiga võrreldes paindlikum meetod internetiaadresside määramiseks ja leidmiseks domeenidevahelistes marsruuterites ning võimaldab oluliselt suurendada võimalike internetiaadresside arvu. Praegu kasutavad CIDR’it praktiliselt kõik lüüsihostid Interneti magistraalvõrgus ning Interneti haldamisega tegelevad organisatsioonid loodavad, et seda kasutavad marsruutimiseks kõik internetiteenuse pakkujad (ISP) .
Esialgne internetiprotokoll defineeris IP aadresse neljast klassist koosneva struktuuri alusel, millest enimkasutatav oli klass B. Selles klassis on ruumi kuni 65533 hostiaadressile. Probleem oli siin selles, et kui organisatsioon vajas enam kui 254 hosti, kuid palju vähem kui B-klassis võimalikud 65533 hosti, läks suur hulk organisatsioonile eraldatud aadressidest lihtsalt "raisku" (jäi kasutamata) ja nii hakkas vabade IP-aadresside arv kiiresti vähenema. CIDR lahendas selle probleemi, pakkudes uut ja paindlikumat meetodit võrguaadresside määramiseks marsruuterites. Internetiprotokolli uus versioon IPv6 võimaldab kasutada 128-bitiseid aadresse, mis suurendab võimalike aadresside arvu tohutult.
CIDR’i võrguaadressi näide:
192.30.250-00/18
"192.30.250.00" on siin võrguaadress ise ja "18" ütleb, et esimesed 18 bitti on aadressi võrguosa ning ülejäänud 14 bitti kohaliku hosti aadress.
CIDR’it toetavad välislüüsiprotokoll BGP ja siselüüsiprotokoll OSPF. Vanem välislüüsiprotokoll EGP ja siselüüsiprotokoll RIP seda ei toeta.
BPDU (Bridge Protocol Data Unit)
sillaprotokolli andmeüksus Täispuuprotokolli sõnumiüksus, mis kirjeldab kommutaatori pordi atribuute nagu MAC-aadress, prioriteetsus ja lingi maksumus. Sillaprotokolli andmeüksused võimaldavad täispuuprotokollis osalevatel kommutaatoritel koguda üksteise kohta informatsiooni
bridge (1)
sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sillad töötavad OSI mudeli 2. kihis (andmelüli kihis ehk MAC-kihis) ning on läbipaistvad protokollidele ja kõrgema taseme seadmetele nagu näit. marsruuterid.
bridge (2)
sild Elektroonikas ja elektrotehnikas nimetatakse sillaks ümbertõstetavat ühendust kahe skeemipunkti vahel. Sildu kasutatakse lülitite asemel, kui ümberlülitusi on vaja teha väga harva
Sild - Elektroonikas ja elektrotehnikas nimetatakse sillaks ümbertõstetavat ühendust kahe skeemipunkti vahel. Sildu kasutatakse lülitite asemel, kui ümberlülitusi on vaja teha väga harva
Bridge (3)
Sildama - Ühest ahelast, kanalist või elemendist teise suunama
MAC bridge
MAC sild - Kohtvõrgusilla alternatiivne nimetus, mis rõhutab asjaolu, et need sillad töötavad OSI mudeli andmelülikihi MAC alamkihis
Root bridge
Juursild - Sild, mis täispuuprotokolli kasutades saadab pidevalt teistele sildadele informatsiooni võrgu topoloogia ja selle muutuste kohta. See tähendab, et võrk on isekonfigureeruv ehk niipea kui mõni võrgulink (näit. mõni teine sild) läheb rivist välja, leitakse kohe uus tee. Juursilla kasutamine välistab ka silmuste moodustumise. Erinevalt teistest sildadest saadab juursild alati pakette välja üle kõigi oma portide. Igal võrgul saab olla ainult üks juursild ja sellel peab olema kõige väiksem sillaidendi number
SRB (Source Routing Bridge)
Lähtemarsruutimisega sild - Sideprotokoll, mis on kasutusel paljudes Token Ring võrkudes. SRB-võrgus on kogu marsruut kuni sihtpunktini juba enne saatmist ette kindlaks määratud.
IP (Internet Protocol)
internetiprotokoll Protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis
Igal Internetiga ühendatud arvutil (Internetis nimetatakse neid hostideks) on vähemalt üks IP aadress, mis kuulub ainult sellele hostile. Kui te saadate või võtate vastu andmeid (näit. e-posti sõnumeid või veebilehti), siis jagatakse sõnum väikesteks pakettideks. Iga pakett sisaldab nii saatja kui vastuvõtja internetiaadressi. Kõik paketid saadetakse kõigepealt lüüsiarvutile, mis tunneb väikest osa Internetist. Lüüsiarvuti loeb paketi päisest sihtkoha aadressi ja edastab paketi naaberlüüsile, mis omakorda loeb sihtkoha aadressi jne, kuni ükskord üks lüüs tunneb ära, et see aadress kuulub tema lähemas ümbruses e. domeenis paiknevale hostile. Seejärel edastab lüüs paketi sellele hostile, mille aadress paketis sisaldus.
Kuna sõnum on jagatud terveks hulgaks pakettideks, siis võib iga pakett vajaduse korral liikuda Internetis erinevat teed mööda. Paketid võivad kohale saabuda suvalises järjekorras, mitte selles järjekorras, milles nad teele saadeti. Internetiprotokoll ei tee midagi muud kui lihtsalt toimetab paketid kohale. Pakettide õigesti kokkupanemise eest vastutab teine protokoll - TCP. IP on ühenduseta protokoll, mis tähendab, et lähte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu sõnumi edastamie ajaks püsivat ühendust ja iga pakett liigub Internetis iseseisvalt. Pakettidest sõnumi kokkupanemine sihtkohas on võimalik tänu sellele, et TCP jälgib sõnumis sisalduvate pakettide järjekorda. Seepärast nimetataksegi seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis.
Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6 serverid on tahapoole ühilduvad, st iga IPv6 server tunneb ka IPv4 aadresse
Viide: http://www.vallaste.ee
Monday, February 8, 2010
võrgupraktika 5. päev
Saabusime 8.30-16.00 lahkusime.
Installeeritud sai active directory, DHCP, DNS, NAT, Web Server (IIS) tools, Hyper V.
Debian:
eth0:213.168.31.148
Gateway:213.168.31.129
Mask:255.255.255.224
eth1:192.168.208.115
Gateway:192.168.208.115
Mask:255.255.255.240
Win.server 2008
IPv4 Address:192.168.208.118 leasitud DHCP poolt mac aadressi järgi
Subnet Mask : 255.255.255.240
DNS Servers : 192.168.208.115
SQL
(Structured Query Language)
Struktuurpäringukeel - Enimkasutatav päringukeel, mida toetavad kõik klient-server keskkonnale projekteeritud relatsioonandmebaasid. Päringukeeled kujutavad endast reeglite kogumit, mille alusel konstrueeritakse päringuid andmete otsimiseks andmebaasist . Erinevad andmebaasihaldurid toetavad erinevaid päringukeeli, kusjuures ainult SQL on pooleldi standardiseeritud.
SQL esialgne versioon kandis nime SEQUEL (Structured English Query Language) ja töötati välja firma IBM suurarvutite tarvis (1974-75). Esimene turule jõudnud SQL versioon pärines firmalt Oracle Corporation (1979).
Ajalooliselt oli SQL miniarvutite ja suurarvutite andmebaasihaldurite jaoks populaarseim päringukeel. Kuna SQL toetab hajusandmebaase (andmebaase, mille erinevad osad asuvad erinevatel arvutitel), on see leidnud järjest rohkem kasutamist ka PC andmebaaasisüsteemides. See võimaldab ühtlasi mitmel kasutajal üheaegselt töötada sama andmebaasi kallal üle kohtvõrgu.
Kuigi SQL’il on mitu erinevat "dialekti", on ta siiski kõige lähedasem asi sellele, mida võiks nimetada päringukeele standardiks. ANSI tunnistas 1986.a. standardiks SQL õige piiratud versiooni, mida ta 1991. a. revideeris. Revideeritud standardi nimi on SAG SQL.
PHP
PHP on platvormist sõltumatu skriptikeel ja kujutab endast alternatiivi Microsoft’i ASP (Active Server Pages) keelele, mis töötab ainult Microsoft Windows NT serveritel. Nagu ASP, manustatakse ka PHP skriptid veebilehele koos HTML-ga. Enne, kui lehekülg saadetakse seda nõudnud kasutajale, pöördub veebiserver PHP poole, et transleerida ja täita PHP skriptiga ette nähtud instruktsioone.
PHP skripti sisaldavale HTML-leheküljele omistatakse tavaliselt laiend “.php” , “.php3” või “pHTML”. Nagu ASP’i, nii ka PHP’d võib käsitleda kui “dünaamilisi HTML lehekülgi”, kuna lehekülje sisu muutub vastavalt skripti interpreteerimise tulemustele.
PHP on tasuta tarkvara ja seda levitatakse Open Source litsentsi alusel.
Lühend PHP tuleb nimetusest "Personal Home Page Tools (PHPT)", kuid nüüd tõlgendatakse seda kui "Hypertext Preprocessor"
PHP on populaarseim serveripoolse skriptimise keel ja selle populaarsus kasvab (vt. www.php.net/usage.php)
ASP
(Active Server Pages)
Aktiivsed serverilehed - Dünaamiliselt moodustatud veebilehed. Kui veebisait on kirjutatud puhtalt HTML keeles, siis on veebisait staatiline, s. t. brauser saab veebisaidi poole pöördudes serverilt alati ühesugused veebilehed. Kui soovitakse, et iga veebisaidi külastaja saaks sealt just temale vajalikku infot, siis kasutatakse aktiivseid serverilehti. Need sisaldavad enamasti Visual Basic’u või Javascript’i koode. Kui brauser pöördub ASP lehekülje poole, siis veebiserver genereerib HTML koode kasutades uue veebilehe ja saadab selle brauserile. ASP-tehnikat kasutavad veebisaidid vajavad Microsoft Windows NT serverit. UNIX-tüüpi serveritel kasutatkse dünaamiliste veebilehtede CGI’d
.NET
.NET tähistab nii Microsoft’ilt pärinevat äristrateegiat kui ka Microsoft’i progammeerimistuge veebiteenustele, s.t. võimalusele kasutada mitmesuguseid teenusi üle Interneti. Microsoft’i eesmärgiks on luua eraisikutele ja ärikasutajatele sujuvalt ühendatav veebiliides ning muuta arvutite kasutamine üha enam orienteerituks veebibrauserile.
.NET platvorm sisaldab:
* servereid
* moodulteenuseid (nt. veebipõhine andmesalvestus)
* seadmetarkvara
Siia kuulub ka Microsoft’i ühekordselt täidetav identsuskontrolli teenus Passport.
.NET pakub:
* võimalust panna kõik arvutid tööle üheskoos ning värskendada ja sünkroniseerida kasutajainfot korraga kõigis seadmetes
* võimalust suurendada veebisaitide omavahelist koostöövõimet tänu XML märgistuskeele kasutamisele HTML märgistuskeele asemel
* paremat onlain-tellimisteenust, mis sisaldab kasutajale kohandatud juurdepääsu toodetele ja teenustele läbi mitmesuguseid rakendusi sh e-post või tarkvara (nt. Office .NET) haldava keskuse
* tsentraliseeritud andmesäilitust, mis lihtsustab juurdepääsu infole ja tõstab info kasutamise efektiivsust
* võimalust lõimida mitmesuguseid sideteenusi nagu e-post, faks ja telefon
* programmeerijatele võimalust luua korduskasutusega mooduleid, mis peaks tõstma produktiivsust ja vähendama programmeerimisvigade arvu
IIS
IIS (Internet Information Server)
Interneti infoserver - Microsoft’i serverprogramm , mis on mõeldud suure hulga kasutajate vajaduste rahuldamiseks alates töögruppidest ja firmade intranettidest kuni ISP-deni, kes teenindavad päevas miljoneid pöördumisi saavaid veebisaite. IIS sisaldab veebikirjastamise tarkvara, kasutaja vajadustele kohandatavaid töövahendeid, võlureid , kohandatavaid võrguhalduse vahendeid, paindlikke administreerimisvariante ja analüüsivahendeid. IIS’i on lihtne kasutada dokumentide ja informatsiooni ühiskasutust firma intranetis või Internetis ning ühildub täielikult Windows NT Directory Service’iga. Konkurentideks on Apache ja Netscape Enterprise Server (esimene on ca 3 korda populaarsem ja teine 7 korda vähem levinud)
RIP
RIP (Routing Information Protocol)
kaugusvektori marsruutimisprotokoll RIP on Interneti standardne siselüüsi protokoll. Selle protokolli alusel töötavad marsruuterid arvutavad andmete edastamiseks sobivaima raja välja minimaalselt vajaliku hüpete arvu alusel. Hüpete arv on RIP-protokollis piiratud 16-ga ja kui 16 hüppega vajaliku aadressini ei jõuta, katkestatakse ühendus
IGRP (Interior Gateway Routing Protocol)
Kasutab vekrormõõtu - Viivitus, ribalaius, usaldatavus, koormus.
Marsruutingutabeleid uuendatakse regulaarsete ajavahemike järel
-Värskendustaimer
-Rikketaimer
-Viivitustaimer
-Kustutustaimer
EIGRP
Enhanced Interior Gateway Routing Protocol - (EIGRP) is a Cisco proprietary routing protocol loosely based on their original IGRP. EIGRP is an advanced distance-vector routing protocol, with optimizations to minimize both the routing instability incurred after topology changes, as well as the use of bandwidth and processing power in the router. Routers that support EIGRP will automatically redistribute route information to IGRP neighbors by converting the 32 bit EIGRP metric to the 24 bit IGRP metric. Most of the routing optimizations are based on the Diffusing Update Algorithm (DUAL) work from SRI, which guarantees loop-free operation and provides a mechanism for fast convergence.
OSPF
OSPF (Open Shortest Path First)
OSPF on marsruuteriprotokoll, mida kasutatakse suuremates autonoomsetes võrkudes, eelistades seda vanemale marsruutimisprotokollile RIP (Routing Information Protocol) , mis on praegu installeeritud paljudes firmavõrkudes. Nagu RIP, on ka OSPF projekteeritud IETF’i poolt ühena mitmest siselüüsi protokollist (IGP - Interior Gateway Protocol).
OSPF’i kasutades saadab host niipea, kui ta saab andmeid muudatuste kohta marsruutimistabelis või avastab muudatuse võrgus, multiedastuse meetodit kasutades selle informatsiooni otsekohe kõigile teistele võrgus asuvatele hostidele, nii et neil kõigil on alati marsruutimistabelites ühesugune informatsioon.
Erinevalt RIP’ist, kus alati edastatakse kogu marsruutimistabel, saadab OSPF’i kasutav host ainult marsruutimistabeli muudatused. RIP’i puhul saadetakse marsruutimistabelit iga 30 sekundi tagant, OSPF’i puhul aga ainult siis, kui selles on toimunud muudatusi.
Selle asemel, et lihsalt loendada hoppide arvu, võtab OSPF oma rajakirjelduste aluseks "lingiolekud", mis arvestavad täiendavat võrguinformatsiooni. OSPF lubab kasutajal lisada antud hostimarsruuterile maksumuse mõõtmise funktsiooni, nii et mõnda rada eelistatakse teistele. OSPF toetab muutuvat võrgu alamvõrgu maski, nii et võrku on võimalik jaotada alamvõrkudeks. RIP’i toetatakse OSPF’i sees ühendusteks marsruuterist lõppjaama. Kuna on juba kasutusel palju RIP-võrke, siis marsruuterite tootjad lisavad harilikult OSPF marsruuteritele ka RIP toe
BGP
BGP (Border Gateway Protocol)
Interneti standardne (RFC 1267, RFC 1268) välislüüsi protokoll. BGP aluseks on varasema EGP protokollistandard (STD 18 ja RFC 904) ning selle NSFNet magistraalis (RFC 1092 ja 1093) kasutamise kogemused.
Sai siis lõpetatud pikenduse tegemine, mis eelmine päev pooleli jäi, testriga kontrollides toimis pikendus. Siis veel sai kokku korjatud kahest 1 Ghz-sest teine kliendi pc.
Installeeritud sai active directory, DHCP, DNS, NAT, Web Server (IIS) tools, Hyper V.
Debian:
eth0:213.168.31.148
Gateway:213.168.31.129
Mask:255.255.255.224
eth1:192.168.208.115
Gateway:192.168.208.115
Mask:255.255.255.240
Win.server 2008
IPv4 Address:192.168.208.118 leasitud DHCP poolt mac aadressi järgi
Subnet Mask : 255.255.255.240
DNS Servers : 192.168.208.115
SQL
(Structured Query Language)
Struktuurpäringukeel - Enimkasutatav päringukeel, mida toetavad kõik klient-server keskkonnale projekteeritud relatsioonandmebaasid. Päringukeeled kujutavad endast reeglite kogumit, mille alusel konstrueeritakse päringuid andmete otsimiseks andmebaasist . Erinevad andmebaasihaldurid toetavad erinevaid päringukeeli, kusjuures ainult SQL on pooleldi standardiseeritud.
SQL esialgne versioon kandis nime SEQUEL (Structured English Query Language) ja töötati välja firma IBM suurarvutite tarvis (1974-75). Esimene turule jõudnud SQL versioon pärines firmalt Oracle Corporation (1979).
Ajalooliselt oli SQL miniarvutite ja suurarvutite andmebaasihaldurite jaoks populaarseim päringukeel. Kuna SQL toetab hajusandmebaase (andmebaase, mille erinevad osad asuvad erinevatel arvutitel), on see leidnud järjest rohkem kasutamist ka PC andmebaaasisüsteemides. See võimaldab ühtlasi mitmel kasutajal üheaegselt töötada sama andmebaasi kallal üle kohtvõrgu.
Kuigi SQL’il on mitu erinevat "dialekti", on ta siiski kõige lähedasem asi sellele, mida võiks nimetada päringukeele standardiks. ANSI tunnistas 1986.a. standardiks SQL õige piiratud versiooni, mida ta 1991. a. revideeris. Revideeritud standardi nimi on SAG SQL.
PHP
PHP on platvormist sõltumatu skriptikeel ja kujutab endast alternatiivi Microsoft’i ASP (Active Server Pages) keelele, mis töötab ainult Microsoft Windows NT serveritel. Nagu ASP, manustatakse ka PHP skriptid veebilehele koos HTML-ga. Enne, kui lehekülg saadetakse seda nõudnud kasutajale, pöördub veebiserver PHP poole, et transleerida ja täita PHP skriptiga ette nähtud instruktsioone.
PHP skripti sisaldavale HTML-leheküljele omistatakse tavaliselt laiend “.php” , “.php3” või “pHTML”. Nagu ASP’i, nii ka PHP’d võib käsitleda kui “dünaamilisi HTML lehekülgi”, kuna lehekülje sisu muutub vastavalt skripti interpreteerimise tulemustele.
PHP on tasuta tarkvara ja seda levitatakse Open Source litsentsi alusel.
Lühend PHP tuleb nimetusest "Personal Home Page Tools (PHPT)", kuid nüüd tõlgendatakse seda kui "Hypertext Preprocessor"
PHP on populaarseim serveripoolse skriptimise keel ja selle populaarsus kasvab (vt. www.php.net/usage.php)
ASP
(Active Server Pages)
Aktiivsed serverilehed - Dünaamiliselt moodustatud veebilehed. Kui veebisait on kirjutatud puhtalt HTML keeles, siis on veebisait staatiline, s. t. brauser saab veebisaidi poole pöördudes serverilt alati ühesugused veebilehed. Kui soovitakse, et iga veebisaidi külastaja saaks sealt just temale vajalikku infot, siis kasutatakse aktiivseid serverilehti. Need sisaldavad enamasti Visual Basic’u või Javascript’i koode. Kui brauser pöördub ASP lehekülje poole, siis veebiserver genereerib HTML koode kasutades uue veebilehe ja saadab selle brauserile. ASP-tehnikat kasutavad veebisaidid vajavad Microsoft Windows NT serverit. UNIX-tüüpi serveritel kasutatkse dünaamiliste veebilehtede CGI’d
.NET
.NET tähistab nii Microsoft’ilt pärinevat äristrateegiat kui ka Microsoft’i progammeerimistuge veebiteenustele, s.t. võimalusele kasutada mitmesuguseid teenusi üle Interneti. Microsoft’i eesmärgiks on luua eraisikutele ja ärikasutajatele sujuvalt ühendatav veebiliides ning muuta arvutite kasutamine üha enam orienteerituks veebibrauserile.
.NET platvorm sisaldab:
* servereid
* moodulteenuseid (nt. veebipõhine andmesalvestus)
* seadmetarkvara
Siia kuulub ka Microsoft’i ühekordselt täidetav identsuskontrolli teenus Passport.
.NET pakub:
* võimalust panna kõik arvutid tööle üheskoos ning värskendada ja sünkroniseerida kasutajainfot korraga kõigis seadmetes
* võimalust suurendada veebisaitide omavahelist koostöövõimet tänu XML märgistuskeele kasutamisele HTML märgistuskeele asemel
* paremat onlain-tellimisteenust, mis sisaldab kasutajale kohandatud juurdepääsu toodetele ja teenustele läbi mitmesuguseid rakendusi sh e-post või tarkvara (nt. Office .NET) haldava keskuse
* tsentraliseeritud andmesäilitust, mis lihtsustab juurdepääsu infole ja tõstab info kasutamise efektiivsust
* võimalust lõimida mitmesuguseid sideteenusi nagu e-post, faks ja telefon
* programmeerijatele võimalust luua korduskasutusega mooduleid, mis peaks tõstma produktiivsust ja vähendama programmeerimisvigade arvu
IIS
IIS (Internet Information Server)
Interneti infoserver - Microsoft’i serverprogramm , mis on mõeldud suure hulga kasutajate vajaduste rahuldamiseks alates töögruppidest ja firmade intranettidest kuni ISP-deni, kes teenindavad päevas miljoneid pöördumisi saavaid veebisaite. IIS sisaldab veebikirjastamise tarkvara, kasutaja vajadustele kohandatavaid töövahendeid, võlureid , kohandatavaid võrguhalduse vahendeid, paindlikke administreerimisvariante ja analüüsivahendeid. IIS’i on lihtne kasutada dokumentide ja informatsiooni ühiskasutust firma intranetis või Internetis ning ühildub täielikult Windows NT Directory Service’iga. Konkurentideks on Apache ja Netscape Enterprise Server (esimene on ca 3 korda populaarsem ja teine 7 korda vähem levinud)
RIP
RIP (Routing Information Protocol)
kaugusvektori marsruutimisprotokoll RIP on Interneti standardne siselüüsi protokoll. Selle protokolli alusel töötavad marsruuterid arvutavad andmete edastamiseks sobivaima raja välja minimaalselt vajaliku hüpete arvu alusel. Hüpete arv on RIP-protokollis piiratud 16-ga ja kui 16 hüppega vajaliku aadressini ei jõuta, katkestatakse ühendus
IGRP (Interior Gateway Routing Protocol)
Kasutab vekrormõõtu - Viivitus, ribalaius, usaldatavus, koormus.
Marsruutingutabeleid uuendatakse regulaarsete ajavahemike järel
-Värskendustaimer
-Rikketaimer
-Viivitustaimer
-Kustutustaimer
EIGRP
Enhanced Interior Gateway Routing Protocol - (EIGRP) is a Cisco proprietary routing protocol loosely based on their original IGRP. EIGRP is an advanced distance-vector routing protocol, with optimizations to minimize both the routing instability incurred after topology changes, as well as the use of bandwidth and processing power in the router. Routers that support EIGRP will automatically redistribute route information to IGRP neighbors by converting the 32 bit EIGRP metric to the 24 bit IGRP metric. Most of the routing optimizations are based on the Diffusing Update Algorithm (DUAL) work from SRI, which guarantees loop-free operation and provides a mechanism for fast convergence.
OSPF
OSPF (Open Shortest Path First)
OSPF on marsruuteriprotokoll, mida kasutatakse suuremates autonoomsetes võrkudes, eelistades seda vanemale marsruutimisprotokollile RIP (Routing Information Protocol) , mis on praegu installeeritud paljudes firmavõrkudes. Nagu RIP, on ka OSPF projekteeritud IETF’i poolt ühena mitmest siselüüsi protokollist (IGP - Interior Gateway Protocol).
OSPF’i kasutades saadab host niipea, kui ta saab andmeid muudatuste kohta marsruutimistabelis või avastab muudatuse võrgus, multiedastuse meetodit kasutades selle informatsiooni otsekohe kõigile teistele võrgus asuvatele hostidele, nii et neil kõigil on alati marsruutimistabelites ühesugune informatsioon.
Erinevalt RIP’ist, kus alati edastatakse kogu marsruutimistabel, saadab OSPF’i kasutav host ainult marsruutimistabeli muudatused. RIP’i puhul saadetakse marsruutimistabelit iga 30 sekundi tagant, OSPF’i puhul aga ainult siis, kui selles on toimunud muudatusi.
Selle asemel, et lihsalt loendada hoppide arvu, võtab OSPF oma rajakirjelduste aluseks "lingiolekud", mis arvestavad täiendavat võrguinformatsiooni. OSPF lubab kasutajal lisada antud hostimarsruuterile maksumuse mõõtmise funktsiooni, nii et mõnda rada eelistatakse teistele. OSPF toetab muutuvat võrgu alamvõrgu maski, nii et võrku on võimalik jaotada alamvõrkudeks. RIP’i toetatakse OSPF’i sees ühendusteks marsruuterist lõppjaama. Kuna on juba kasutusel palju RIP-võrke, siis marsruuterite tootjad lisavad harilikult OSPF marsruuteritele ka RIP toe
BGP
BGP (Border Gateway Protocol)
Interneti standardne (RFC 1267, RFC 1268) välislüüsi protokoll. BGP aluseks on varasema EGP protokollistandard (STD 18 ja RFC 904) ning selle NSFNet magistraalis (RFC 1092 ja 1093) kasutamise kogemused.
Sai siis lõpetatud pikenduse tegemine, mis eelmine päev pooleli jäi, testriga kontrollides toimis pikendus. Siis veel sai kokku korjatud kahest 1 Ghz-sest teine kliendi pc.
võrgupraktika 4. päev
Saabusime 8.30-15.00 lahkusime
ISO-OSI mudeli kanalikihi protokollid.
• Network adapter
• Repeater
• Network hub
• Modem
• Fiber Media Converter
Kanalikiht:
Kollisioonidomeen
• Üks jagatud meediumiga osa võrgust on
kollisioonidomeen
• Esimese kihi seadmed laiendavad seda
• Signaal ei tohi levida kauem kui lubatud
Kanalikiht (data link layer)
• Nimetatakse ka andmelüli kihiks
• Asub füüsilise ja võrgukihi vahel
• Kasutab andmete (kaadrite) edastuseks
füüsilist kihti
• Pakub ülemisele kihile füüsilise
adresseerimise ja andmete korrektsuse
teenust
Kaader (frame)
• Kanalikihi infoplokk
• Fikseeritud või dünaamilise pikkusega
• Dünaamilise kaadri piiritlemiseks
kasutatakse kindlaid bitijärjestusi
• Andmetele lisatakse päis (header) ja
mingite protokollide puhul ka saba (trailer)
Etherneti kanalikihi jaotus
• 2 osa
• MAC (Media Access Control) –
meediumile juurdepääs ja füüsiline
adresseerimine
• LLC (Logical Link Control) – kaadri
andmete võrgukihiga seostamine,
vookontroll, kadreerimine jms
Etherneti kaader
• Preambula – bitid 10 vaheldumisi
(10101010) , 7 baiti
• Kaadri alguse eraldaja, 1 bait, 10101011
• Sihtaadress, 6 baiti
• Lähteaadress, 6 baiti, saatja enda aadress
• Tüüp/pikkus, kui 0-1500, siis pikkus, kui
üle 1536 (0x0600), siis tüüp.
Etherneti kaader
• Andmed, 0 - 1500 baiti
• Täidis, kui andmeid alla 46 baidi, siis
täidetakse nullidega kuni 46 baidini, 0-46
baiti
• Kontrollsumma, arvutatakse sihtaadressist
andmete osa lõpuni
MAC aadressid
• Üksikedastusaadressid (unicast),
ainukesed kõlblikud lähteaadressid, 8. bitt
aadressis on 0:
- Globaalselt unikaalsed aadressid, 7-8 bitt
00 (*0, *4, *8, *C);
- Lokaalselt administreeritud, 7-8 bitt 10
(*2, *6, *A, *E);
• Leviedastusaadress (broadcast),
FF:FF:FF:FF:FF:FF
MAC aadressid
• Multiedastusaadress (multicast), 8. bitt 1
(*1, *3, *5, *7, *9, *B, *D, *F)
• Sihtaadressiks kõik tüübid, lähte ainult
unicast aadressid
• Esimesed 3 baiti IEEE poolt antud tootja
identifikaator (OUI – Organizational
Unique Identificator), viimased 3 baiti
tootja poolt antud identifikaator
Kaadri saabudes ...
• Kaadri saanu kontrollib
- saaja aadressi, kas on mõeldud temale
(masina aadress, multicast, broadcast)
- kontrollsummat
• Sobivusel edastatakse ülemisele kihile
• Mittesobivusel visatakse minema
Seadmed
• Sild (bridge)
• Kommutaator (switch)
• Arvuti võrgukaart
Kommutaator
• CAM (Content-addressable Memory) mälu
– andmete järgi leiab aadressi
• Ühes pordis mitu MACi, üks MAC ühes
pordis
• Ajaarvestus
• Leviedastusdomeenis olevad masinad
suhtlevad otse, väljaspool läbi OSI
kolmana kihi seadme
• Leviedastustorm
Kommutaatorite töörežiimid
• Vahehoidega edastus (store-and-forward)
• Vooledastus (cut-through)
• Fragmenditu (fragment-free), välja
visatakse vigased kaadrid, lühemad kui 64
baiti
• Hübriidid – tavaliselt vooledastus, vigade
sagenemisel vahehoidega edastus
Kommutaatorid
• Väljundpordi puhvrid – pordipõhine või
jagatud
• Sümmeetrilised ja asümmeetrilised
Kommutaatori ühendamine
• Arvutiga otsekaabel
• Teise kommutaatoriga – ristkaabel
• Automaatne MDI/MDIX
• “Ringiratast” ühendamine
Sild
• Kommuteerib jagatud meediumi ühendusi
• Vahehoidega ühendus
• Kollisioonidomeenide eraldamine –
suured, turvalisus
Osi esimese kihi võrguseadmed.
protokollid on näiteks PPP, SLIP, HDLC, ABP, Go Back N, SRP
PPP - kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP’ga ja võite kasutada TCP/IP protokoll.
PPP kapseldab IP-paketid spetsiaalsetesse võrgujuhtimisprotokolli (NCP - Network Control Protocol) kaadritesse, mis baseeruvad HDLC/SDLC kadreerimismeetodil. PPP toetab ka teisi kõrgprotokolle nagu näit. IPX ja AppleTalk. Näiteks IPCP (IP over PPP) kapseldab TCP/IP pakette Interneti jaoks ning IPXCP (IPX over PPP) kapseldab IPX-pakette NetWare võrkude jaoks. PPP toetab ka muid kaadritüüpe, näit. ATM ja Ethernet DSL’i jaoks ja kaablimodemiskeeme (vt. PPPoA ja PPPoE).
SLIP - jadaliini internetiprotokoll Protokoll IP käituseks kaht süsteemi ühendavatel jadaliinidel, näit. telefoniliinidel. Teine, levinum protokoll on kakspunktprotokoll (PPP) .
Jadaliini IP on vanem ja lihtsam protokoll, kuid praktikas pole suurt vahet, kas internetiühenduseks kasutada SLIP või PPP protokolli. Üldiselt pakuvad internetiteenuse pakkujad ainult üht neist kahest protokollist, kuigi mõned pakuvad ka mõlemat
HDLC - andmelüli kõrgjuhtimine Andmesideprotokoll, mida kasutatakse OSI mudeli andmelülikihis (alt 2. kihis). HDLC protokoll manustab andmekaadrisse informatsiooni, mis võimaldab seadmetel juhtida andmevoogu ja parandada vigu. HDLC on ISO standard, mille aluseks on 1970-ndatel IBM poolt välja pakutud sünkroonse kanaliohje protokoll (SDLC).
Iga HDLC sideseansi jaoks defineeritakse üks jaam primaarjaamana ja teine sekundaarjaamana. Seanss võib kasutada üht järgmistest ühendusrežiimidest:
* Tasakaalustamata tavarežiim - sekundaarjaam ainult reageerib primaarjaamale
* Asünkroonrežiim - sekundaarjaam võib ka ise alustada sõnumi edastamist
* Tasakaalustatud asünkroonrežiim - mõlemad jaamad saadavad andmeid välja ja võtavad neid vastu üle dupleksliini. Seda režiimi kasutatakse X.25 standardile vastavates pakettkommutatsiooniga võrkudes
Tasakaalustatud lülipöördusprotseduur (LAP-B) ja D-kanaliga lülipöördusprotseduur on HDLC alamprotokollid
ABP - vahelduvbitiga protokoll Lihtne andmelülikihi protokoll, mis teostab kadumaläinud või rikutud sõnumite kordusedastust.
Sõnumid saadetakse saatjalt A vastuvõtjale B. Oletame, et A ja B vaheline kanal on lähtestatud ja et parajasti ei ole käimas ühegi sõnumi edastamist (kanal on vaba). Iga sõnum sisaldab andmeosa, kontrollsummat ja ühebitist järjenumbrit.
Kui A saadab välja sõnumi, siis saadab ta seda pidevalt, ühe ja sama järjenumbri all, kuni saab B-lt sama järjenumbriga jaatuse ACK. Seejärel muudab A järjenumbri ära (kui see oli 1, siis uus number on 0 ja kui see oli 0, siis uus number on 1) ning alustab järgmise sõnumi edastamist.
Kui B saab A-lt sõnumi, siis kontrollib ta kõigepealt kontrollsummat. Kui sõnum pole rikutud, saadab B tagasi sama järjenumbriga jaatuse ACK. Kui on tegemist esimese sõnumiga, millel on see järjenumber, siis saadetakse see töötlusele. Järgnevad sama järjenumbriga sõnumid saavad lihtsalt jaatuse. Kui sõnum on rikutud, saadab B tagasi eituse (veajaatuse) NAK. See on fakultatiivne, sest A jätkab nagunii edastamist kuni jaatuse ACK saamiseni.
A käsitleb rikutud jaatusi samamoodi nagu eitusi. Seepärast on kõige lihtsam neid kõiki ignoreerida ja jätkata edastamist
Go Back N - Töökindel andmeedastusprotokoll, mis võimaldab saatjal edastada korraga terve hulga pakette, ilma et tuleks oodata kviteeringuid, kusjuures kviteerimata pakettide arv konveieris ei tohi ületada teatud piiri N. Kui esineb viga, siis korratakse viimase N paketi saatmist.
SRP - ruumilise taaskasutuse protokoll Meediumist sõltumatu MAC-kihi protokoll, mis töötab kahe valguskaabliringiga, kus andmed liiguvad vastupidistes suundades. Kahe ringi kasutamine tagab andmete säilimise ka mõne sõlme riknemise või kaablisoone katkestuse korral, sest andmed suunatakse siis ümber teise ringi.
SRP tagab ribalaiuse efektiivsema kasutuse, sest paketid läbivad sihtsõlme jõudmiseks ainult ühe osa ringist.
Sai siis ka stendile veetud võrgujuhtmed, printeri ja veebikaamera tarbeks, juhtemete vahe pidi olema kolm sendimeetrit, sai paigaldatud ka stendile RJ-45 karp ja pistik, mis toimis kontrollimise tulemusena.
Sai ka hakatud valmis meisterdama voolu pikendusjuhet, pika sortimise tulemusena sai leitud ka pesad, pistikud, karp, aga kahjuks jäi pooleli, kuna pidin Vastseliina cnc pingi,nccadi ja solidedge koolitusele minema.
Viited:
http://et.wikipedia.org/wiki/OSI_raammudel
ISO-OSI mudeli kanalikihi protokollid.
• Network adapter
• Repeater
• Network hub
• Modem
• Fiber Media Converter
Kanalikiht:
Kollisioonidomeen
• Üks jagatud meediumiga osa võrgust on
kollisioonidomeen
• Esimese kihi seadmed laiendavad seda
• Signaal ei tohi levida kauem kui lubatud
Kanalikiht (data link layer)
• Nimetatakse ka andmelüli kihiks
• Asub füüsilise ja võrgukihi vahel
• Kasutab andmete (kaadrite) edastuseks
füüsilist kihti
• Pakub ülemisele kihile füüsilise
adresseerimise ja andmete korrektsuse
teenust
Kaader (frame)
• Kanalikihi infoplokk
• Fikseeritud või dünaamilise pikkusega
• Dünaamilise kaadri piiritlemiseks
kasutatakse kindlaid bitijärjestusi
• Andmetele lisatakse päis (header) ja
mingite protokollide puhul ka saba (trailer)
Etherneti kanalikihi jaotus
• 2 osa
• MAC (Media Access Control) –
meediumile juurdepääs ja füüsiline
adresseerimine
• LLC (Logical Link Control) – kaadri
andmete võrgukihiga seostamine,
vookontroll, kadreerimine jms
Etherneti kaader
• Preambula – bitid 10 vaheldumisi
(10101010) , 7 baiti
• Kaadri alguse eraldaja, 1 bait, 10101011
• Sihtaadress, 6 baiti
• Lähteaadress, 6 baiti, saatja enda aadress
• Tüüp/pikkus, kui 0-1500, siis pikkus, kui
üle 1536 (0x0600), siis tüüp.
Etherneti kaader
• Andmed, 0 - 1500 baiti
• Täidis, kui andmeid alla 46 baidi, siis
täidetakse nullidega kuni 46 baidini, 0-46
baiti
• Kontrollsumma, arvutatakse sihtaadressist
andmete osa lõpuni
MAC aadressid
• Üksikedastusaadressid (unicast),
ainukesed kõlblikud lähteaadressid, 8. bitt
aadressis on 0:
- Globaalselt unikaalsed aadressid, 7-8 bitt
00 (*0, *4, *8, *C);
- Lokaalselt administreeritud, 7-8 bitt 10
(*2, *6, *A, *E);
• Leviedastusaadress (broadcast),
FF:FF:FF:FF:FF:FF
MAC aadressid
• Multiedastusaadress (multicast), 8. bitt 1
(*1, *3, *5, *7, *9, *B, *D, *F)
• Sihtaadressiks kõik tüübid, lähte ainult
unicast aadressid
• Esimesed 3 baiti IEEE poolt antud tootja
identifikaator (OUI – Organizational
Unique Identificator), viimased 3 baiti
tootja poolt antud identifikaator
Kaadri saabudes ...
• Kaadri saanu kontrollib
- saaja aadressi, kas on mõeldud temale
(masina aadress, multicast, broadcast)
- kontrollsummat
• Sobivusel edastatakse ülemisele kihile
• Mittesobivusel visatakse minema
Seadmed
• Sild (bridge)
• Kommutaator (switch)
• Arvuti võrgukaart
Kommutaator
• CAM (Content-addressable Memory) mälu
– andmete järgi leiab aadressi
• Ühes pordis mitu MACi, üks MAC ühes
pordis
• Ajaarvestus
• Leviedastusdomeenis olevad masinad
suhtlevad otse, väljaspool läbi OSI
kolmana kihi seadme
• Leviedastustorm
Kommutaatorite töörežiimid
• Vahehoidega edastus (store-and-forward)
• Vooledastus (cut-through)
• Fragmenditu (fragment-free), välja
visatakse vigased kaadrid, lühemad kui 64
baiti
• Hübriidid – tavaliselt vooledastus, vigade
sagenemisel vahehoidega edastus
Kommutaatorid
• Väljundpordi puhvrid – pordipõhine või
jagatud
• Sümmeetrilised ja asümmeetrilised
Kommutaatori ühendamine
• Arvutiga otsekaabel
• Teise kommutaatoriga – ristkaabel
• Automaatne MDI/MDIX
• “Ringiratast” ühendamine
Sild
• Kommuteerib jagatud meediumi ühendusi
• Vahehoidega ühendus
• Kollisioonidomeenide eraldamine –
suured, turvalisus
Osi esimese kihi võrguseadmed.
protokollid on näiteks PPP, SLIP, HDLC, ABP, Go Back N, SRP
PPP - kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP’ga ja võite kasutada TCP/IP protokoll.
PPP kapseldab IP-paketid spetsiaalsetesse võrgujuhtimisprotokolli (NCP - Network Control Protocol) kaadritesse, mis baseeruvad HDLC/SDLC kadreerimismeetodil. PPP toetab ka teisi kõrgprotokolle nagu näit. IPX ja AppleTalk. Näiteks IPCP (IP over PPP) kapseldab TCP/IP pakette Interneti jaoks ning IPXCP (IPX over PPP) kapseldab IPX-pakette NetWare võrkude jaoks. PPP toetab ka muid kaadritüüpe, näit. ATM ja Ethernet DSL’i jaoks ja kaablimodemiskeeme (vt. PPPoA ja PPPoE).
SLIP - jadaliini internetiprotokoll Protokoll IP käituseks kaht süsteemi ühendavatel jadaliinidel, näit. telefoniliinidel. Teine, levinum protokoll on kakspunktprotokoll (PPP) .
Jadaliini IP on vanem ja lihtsam protokoll, kuid praktikas pole suurt vahet, kas internetiühenduseks kasutada SLIP või PPP protokolli. Üldiselt pakuvad internetiteenuse pakkujad ainult üht neist kahest protokollist, kuigi mõned pakuvad ka mõlemat
HDLC - andmelüli kõrgjuhtimine Andmesideprotokoll, mida kasutatakse OSI mudeli andmelülikihis (alt 2. kihis). HDLC protokoll manustab andmekaadrisse informatsiooni, mis võimaldab seadmetel juhtida andmevoogu ja parandada vigu. HDLC on ISO standard, mille aluseks on 1970-ndatel IBM poolt välja pakutud sünkroonse kanaliohje protokoll (SDLC).
Iga HDLC sideseansi jaoks defineeritakse üks jaam primaarjaamana ja teine sekundaarjaamana. Seanss võib kasutada üht järgmistest ühendusrežiimidest:
* Tasakaalustamata tavarežiim - sekundaarjaam ainult reageerib primaarjaamale
* Asünkroonrežiim - sekundaarjaam võib ka ise alustada sõnumi edastamist
* Tasakaalustatud asünkroonrežiim - mõlemad jaamad saadavad andmeid välja ja võtavad neid vastu üle dupleksliini. Seda režiimi kasutatakse X.25 standardile vastavates pakettkommutatsiooniga võrkudes
Tasakaalustatud lülipöördusprotseduur (LAP-B) ja D-kanaliga lülipöördusprotseduur on HDLC alamprotokollid
ABP - vahelduvbitiga protokoll Lihtne andmelülikihi protokoll, mis teostab kadumaläinud või rikutud sõnumite kordusedastust.
Sõnumid saadetakse saatjalt A vastuvõtjale B. Oletame, et A ja B vaheline kanal on lähtestatud ja et parajasti ei ole käimas ühegi sõnumi edastamist (kanal on vaba). Iga sõnum sisaldab andmeosa, kontrollsummat ja ühebitist järjenumbrit.
Kui A saadab välja sõnumi, siis saadab ta seda pidevalt, ühe ja sama järjenumbri all, kuni saab B-lt sama järjenumbriga jaatuse ACK. Seejärel muudab A järjenumbri ära (kui see oli 1, siis uus number on 0 ja kui see oli 0, siis uus number on 1) ning alustab järgmise sõnumi edastamist.
Kui B saab A-lt sõnumi, siis kontrollib ta kõigepealt kontrollsummat. Kui sõnum pole rikutud, saadab B tagasi sama järjenumbriga jaatuse ACK. Kui on tegemist esimese sõnumiga, millel on see järjenumber, siis saadetakse see töötlusele. Järgnevad sama järjenumbriga sõnumid saavad lihtsalt jaatuse. Kui sõnum on rikutud, saadab B tagasi eituse (veajaatuse) NAK. See on fakultatiivne, sest A jätkab nagunii edastamist kuni jaatuse ACK saamiseni.
A käsitleb rikutud jaatusi samamoodi nagu eitusi. Seepärast on kõige lihtsam neid kõiki ignoreerida ja jätkata edastamist
Go Back N - Töökindel andmeedastusprotokoll, mis võimaldab saatjal edastada korraga terve hulga pakette, ilma et tuleks oodata kviteeringuid, kusjuures kviteerimata pakettide arv konveieris ei tohi ületada teatud piiri N. Kui esineb viga, siis korratakse viimase N paketi saatmist.
SRP - ruumilise taaskasutuse protokoll Meediumist sõltumatu MAC-kihi protokoll, mis töötab kahe valguskaabliringiga, kus andmed liiguvad vastupidistes suundades. Kahe ringi kasutamine tagab andmete säilimise ka mõne sõlme riknemise või kaablisoone katkestuse korral, sest andmed suunatakse siis ümber teise ringi.
SRP tagab ribalaiuse efektiivsema kasutuse, sest paketid läbivad sihtsõlme jõudmiseks ainult ühe osa ringist.
Sai siis ka stendile veetud võrgujuhtmed, printeri ja veebikaamera tarbeks, juhtemete vahe pidi olema kolm sendimeetrit, sai paigaldatud ka stendile RJ-45 karp ja pistik, mis toimis kontrollimise tulemusena.
Sai ka hakatud valmis meisterdama voolu pikendusjuhet, pika sortimise tulemusena sai leitud ka pesad, pistikud, karp, aga kahjuks jäi pooleli, kuna pidin Vastseliina cnc pingi,nccadi ja solidedge koolitusele minema.
Viited:
http://et.wikipedia.org/wiki/OSI_raammudel
Thursday, February 4, 2010
võrgupraktika 3. päev
Saabusime 03.02.10 8.30-15.00 lahkusime.
Sai siis edasi möllatud serviri masinatega, sai sis üles pantud dns ja dhcp server. Hiljem sai strendile veetud juhtmed ja paigaldatud karp, et saaks kasutada printerit ja teha videosalvestusi, meie karp kannab numbrit 5. Siis sai installitud kolmandasse masinasse win xp professionaal ning paigaldasin sinna masinasse wifi võrgu kaardi, installisin driverid ja konfigureerisin võrgu.
I. Marsruuter ehk lühidalt ruuter on arvuti, mis edastab loogiliselt adresseeritud andmepakette nende allikast lõplikku sihtkohta läbi vahepealsete sõlmede.
Tänapäevane ruuter võimaldab järgmist:
* IP-aadresside marsruutimist
* võrguaadressi translatsioon (Network Address Translation - NAT),
* DHCP funktsioone,
* tulemüüri funktsioone,
* kohtvõrgu ühendusi samuti nagu switch,
* Lüüsi funktsioone, nt sise- ja välisvõrgu vahel.
* Osadel ruuteritel on juures ka pääsupunkti (Access Point) funktsioon. Selliseid ruuterid kutsutakse traadivabadeks ruuteriteks.
Enamikul ruuteritest on sisse-ehitatud komponendid, muuhulgas ka püsivara (firmware). Ruuterid toimivad üldiselt iga operatsioonisüsteemiga.
Siiski saavad ka personaalarvutid toimida ruuterina. PC, mis kasutab näiteks Linuxit või FreeBSD-d, saab funktsioneerida ruuterina (väline ruuter on valikuline). (Mõned ruuterid kasutavad väikest Linuxi versiooni oma püsivaras.)
Marsruutimine toimub enamasti nö. route tabeli alusel. Kus on kirjas sihtaadressini jõudmiseks vajaliku liidese aadress.
Ruuteri seadistamine:
1. Ühenda vooluvõrgust välja modem.
2. Võta sülearvutist välja internetikaabel ja ühenda see Wifi ruuteri WAN pessa.
3. Ühenda Wifi ruuter ja modem vooluvõrku.
4. Otsi oma arvuti ekraanilt üles Wifi võrkude ikoon ning tee sellel topeltklõps. Kui olemasolevad Wifi võrgud on nähtaval tee igaksjuhuks sellele refresh, et olla kindel, et Sinu uus ruuter oleks nähtaval.
5. Otsi üles oma Wifi võrk, mille nime leiad kleepsult ruuteri pealt. Tõenäoliselt on selleks tootja nimi (SpeedTouch, Linksys, Sitecom jne) ning mingid numbrid ja tähed. Kliki sellele võrgule ja vajuta "connect". Nüüd on Sul olemas ühendus Wifi ruuteri ja internetiga.
6. Ava veebilehitseja ning trüki aadressiribale http://192.168.0.1 mis peaks avama Wifi ruuteri konfiguratsioonipaneeli. Kasutajaks ja parooliks on reeglina "admin".
PS! Wifi ruuteri konfiguratsioonipaneeli aadress võib erineda ning samuti parool, kuid täpsed juhised leiad kindlasti ostetud Wifi ruuteri karbist. Reeglina peaks see aadress ja parool toimima.
7. Esimese asjana oleks vaja määrata Wifi võrgule parool, et teised inimesed seda kasutama ei hakkaks, võrgukiirust ja andmete turvalisust ei ohustaks. Selleks otsi Wireless Settingute alt üles Security Settings, ning määra välja "Encryption" väärtuseks WPA. Seejärel peaks sealsamas olema väli "Passphrase" milleks kirjuta oma salasõna. Selleks ei tohiks olla näites kodu1, mis on lihtsasti arvatav ja võimaldab pahatahtlikel inimestel Sinu võrguühendust varastada. Kindlasti pead vajutama "apply" või "save". Wifi ühendus lülitub nüüd välja ja pead kordama sammu 5, sisestades seejures ka korrektse parooli.
8. Korda sammu 6 ning otsi Wireless Settingute alt üles väli SSID. Tõenäoliselt on see kuskil Basic Settings kategoorias. SSID väljale kirjuta oma soovitud Wifi võrgu nimi, mis on nähtaval kõigile arvutitele, kes selle Wifi võrgu kinni püüavad (teised näevad võrku, kuid ei saa sisse logida, kuna võrk on parooli all). Peale nime valikut vajuta jälle "apply" või "save". Tõenäoliselt logib ruuter jälle Wifi võrgust välja ning korda vajadusel sammu 5, kus nüüd on võrgu nimeks juba äsja valitud nimi (võimalik, et pead tegema refreshi, et võrk oleks nähtaval).
9. Kui Wifi ühendus on aeglane, siis võib olla probleem ruuteri enda vananenud tarkvaras, mis oli probleemiks Sitecom WL-607 Wifi ruuteriga. Selleks leia Wireless Settingute alt üles (tõenäoliselt kohe avalehel) väli "Firmware". Kui selle väärtuseks on 1.0, siis on tõenäoliselt kindlasti põhjust tarkvara uuendada. Selleks pane Google otsingusse oma Wifi ruuteri nimi ja täpne mudeli number ning lisa märksõna "firmware". Vali variant, mis asetseb Wifi ruuteri tootja kodulehel nii on kõige kindlam, et saad õige asja. Salvesta leitud fail arvuti desktopile. Teise võimalusena võid minna otse tootja kodulehel ning sealt otsida üles vastav mudel ja kindlasti on seal ka variant upgrade firmware vms.
10. Wifi ruuteri tarkvara EI TOHI uuendada kasutades Wifi ühendust. See võib rikkuda seadet. Selleks tee parem klikk Wifi ühenduste ikoonile ekraani paremal all ääres ning vali "disable". Seejärel ühenda internetikaabel modemi tagant ning sisesta see sülearvuti pessa. Ühenda kaabli teine ots lahti Wifi ruuteri WAN pesast ja sisesta see LAN pessa. Nüüd on arvuti ühendatud Wifi ruuteriga kaabli abil ja on ohutu tarkvara uuendada. Leia ruuteri konfiguratsioonipaneelist üles midagi sarnast "toolbox -> firmaware". Leia arvutist üles uus firmware versioon, vali see ning vajuta uuesti "apply" või "save". Oota kuni tarkvara on uuendatud, mille järel ruuter teeb restardi. Sellisel juhul pead kordama samme 1 - 8, et seadistada uuesti ruuter.
11. Nüüd peaks olema kodus hästi toimiv traadita ühendus, mis on enda valitud nimega ja parooliga. Ära unusta kaabli tõstmist peale firmware uuendamist ruuteri LAN pesast tagasi WAN pessa, et ühenduda internetiga.
12. Wifi ühenduse aktiveerimiseks vali Start menüüst Connect to-> Wireless Network Connection. Nüüd on Wifi ühendus uuesti aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust.
II. Switch
Kommutaator (inglise switch) on arvutivõrgu keskseade, mille abil luuakse ühendused lokaalses LAN võrgus.
Kommutaatorid töötavad peamiselt Etherneti võrkudes ja on pordikiirustega 10/100Mbps ja 10/100/1000Mbps. Kiiremad kommutaatorid suudavad ka 10Gbps kiirustel töötada. Kommutaatorid erinevad peamiselt kohtvõrgu jaoturite poolest sellega, et neil võib iga port töötada erineva kiirusega ja korraga võib olla ühenduses mitu erinevat arvutipaari erinevate kiirustega. Kodused kommutaatorid SOHO (Small Office, Home Office) on üldiselt 5 või 8 pordilised ja kiirusega 10/100Mbps.
Kommutaatori ülesanne on nii signaali edastamine, kui ka signaali võimendamine, mürade filtreerimine. OSI mudelis töötavad kommutaatorid peamiselt 2 kihis ehk andmelülikihis. Kommutaatoreid, mis töötavad 3 kihis kutsutakse manageeritavateks kommutaatoriteks. Sellised kommutaatorid suudavad hoida eraldi mitmeid eradli võrgugruppe (VLAN), sooritada QoS (Quality Of Service ehk teenuse kvaliteeti) ehk suudavad eristada Video-, Heli- ja Andmevoogusid. Tänu sellistele kommutaatoritele, ei ole videopilt hüplik ja heli katkendlik. Kuna need saadetakse enne andmesidepakette. Selliseid kommutaatorid on vaja kasutada sellistes kohtades, kus kasutatakse VoIP tehnoloogiat.
Kommutaator võib täita mingil määral ka marsruuteri ülesannet ehk määrab kindlaks andmete likumise suuna.
III. Jaotur ehk hub:
Jaoturi lubavad arvutitel võrgus suhelda. Iga arvuti lülitub jaoturisse Etherneti kaabliga ja ühest arvutist teise saadetavad andmed lähevad läbi jaoturi. Jaotur ei suuda identifitseerida talle saadetud andmete lähtekohta ega oodatavat sihtpunkti, nii et see saadab andmed laiali kõikidele ühendatud arvutitele, kaasa arvatud sellesse, kust see algselt pärines. Jaotur võib andmeid saata või vastu võtta, aga ei suuda mõlemat korraga teha. See muudab jaoturid kommutaatoritest aeglasemaks. Jaoturid on nende seadmete hulgas kõige lihtsamad ja kõige odavamad.
Hub’ide liigid:
Active hub: aktiivne jaotur, aktiivjaotur Võrgu tsentraalne ühendusseade, mis lisaks tööjaamade omavahel ühendamisele ka regenereerib signaale
Intelligent hub: intelligentne jaotur, mõtlev jaotur Võrgu keskne ühendusseade, mis peale võrguühenduste loomise tegeleb ka mitmesuguste andmetöötlusfunktsioonidega (võrguhaldus, sildamine, marsruutimine ja kommuteerimine)
Passive hub: passiivne jaotur, passiivjaotur OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis töötav võrgu tsentraalne ühendusseade, mis lihtsalt ühendab mitmest tööjaamast tulevad juhtmed kokku tähtühenduse kujul. Passiivjaoturis ei toimu mingit andmetöötlust ega signaalide regenereerimist
Switching hub: kommuteeriv jaotur Selline jaotur, mis suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC-aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet’i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet’i (100 Mbit/s) porte. See võimaldab võrguülemal sellistele suure liiklusega seadmetele nagu serverid sisse seada spetsiaalse Fast Ethernet kanali
IV. Modem:
ADSL modem Seade, mis ADSL-ühenduse puhul ühendab arvutisse installeeritud Etherneti võrguliidesekaarti (NIC) telefoniliiniga
Mine System> Administration> Võrk (sisesta root pw)
Klõpsake "New"
Vali "xDSL ühendus"
Te peate valima, mis NIC arvuti siduda see - eth0, kui on ainult üks. Sisestage pakkuja nimi (võib tegelikkuses midagi) Konto liik (ilmselt "Normal") ja seejärel oma kasutajanimi ja parool, mida ISP.
Salvesta kõike ja kas seda "teenust võrgu-restart" root terminalis või reboot ja teil tuleb hea.
Väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s.
V. Konverterid:
Muundi, muundur, konverter - seade, mis muundab ühe koodide, režiimide, jadade või sageduste komplekti teiseks komplektiks.
http://www.kuidas.ee
http://www.arvutiweb.ee
http://et.wikipedia.org
http://vallaste.ee
Sai siis edasi möllatud serviri masinatega, sai sis üles pantud dns ja dhcp server. Hiljem sai strendile veetud juhtmed ja paigaldatud karp, et saaks kasutada printerit ja teha videosalvestusi, meie karp kannab numbrit 5. Siis sai installitud kolmandasse masinasse win xp professionaal ning paigaldasin sinna masinasse wifi võrgu kaardi, installisin driverid ja konfigureerisin võrgu.
I. Marsruuter ehk lühidalt ruuter on arvuti, mis edastab loogiliselt adresseeritud andmepakette nende allikast lõplikku sihtkohta läbi vahepealsete sõlmede.
Tänapäevane ruuter võimaldab järgmist:
* IP-aadresside marsruutimist
* võrguaadressi translatsioon (Network Address Translation - NAT),
* DHCP funktsioone,
* tulemüüri funktsioone,
* kohtvõrgu ühendusi samuti nagu switch,
* Lüüsi funktsioone, nt sise- ja välisvõrgu vahel.
* Osadel ruuteritel on juures ka pääsupunkti (Access Point) funktsioon. Selliseid ruuterid kutsutakse traadivabadeks ruuteriteks.
Enamikul ruuteritest on sisse-ehitatud komponendid, muuhulgas ka püsivara (firmware). Ruuterid toimivad üldiselt iga operatsioonisüsteemiga.
Siiski saavad ka personaalarvutid toimida ruuterina. PC, mis kasutab näiteks Linuxit või FreeBSD-d, saab funktsioneerida ruuterina (väline ruuter on valikuline). (Mõned ruuterid kasutavad väikest Linuxi versiooni oma püsivaras.)
Marsruutimine toimub enamasti nö. route tabeli alusel. Kus on kirjas sihtaadressini jõudmiseks vajaliku liidese aadress.
Ruuteri seadistamine:
1. Ühenda vooluvõrgust välja modem.
2. Võta sülearvutist välja internetikaabel ja ühenda see Wifi ruuteri WAN pessa.
3. Ühenda Wifi ruuter ja modem vooluvõrku.
4. Otsi oma arvuti ekraanilt üles Wifi võrkude ikoon ning tee sellel topeltklõps. Kui olemasolevad Wifi võrgud on nähtaval tee igaksjuhuks sellele refresh, et olla kindel, et Sinu uus ruuter oleks nähtaval.
5. Otsi üles oma Wifi võrk, mille nime leiad kleepsult ruuteri pealt. Tõenäoliselt on selleks tootja nimi (SpeedTouch, Linksys, Sitecom jne) ning mingid numbrid ja tähed. Kliki sellele võrgule ja vajuta "connect". Nüüd on Sul olemas ühendus Wifi ruuteri ja internetiga.
6. Ava veebilehitseja ning trüki aadressiribale http://192.168.0.1 mis peaks avama Wifi ruuteri konfiguratsioonipaneeli. Kasutajaks ja parooliks on reeglina "admin".
PS! Wifi ruuteri konfiguratsioonipaneeli aadress võib erineda ning samuti parool, kuid täpsed juhised leiad kindlasti ostetud Wifi ruuteri karbist. Reeglina peaks see aadress ja parool toimima.
7. Esimese asjana oleks vaja määrata Wifi võrgule parool, et teised inimesed seda kasutama ei hakkaks, võrgukiirust ja andmete turvalisust ei ohustaks. Selleks otsi Wireless Settingute alt üles Security Settings, ning määra välja "Encryption" väärtuseks WPA. Seejärel peaks sealsamas olema väli "Passphrase" milleks kirjuta oma salasõna. Selleks ei tohiks olla näites kodu1, mis on lihtsasti arvatav ja võimaldab pahatahtlikel inimestel Sinu võrguühendust varastada. Kindlasti pead vajutama "apply" või "save". Wifi ühendus lülitub nüüd välja ja pead kordama sammu 5, sisestades seejures ka korrektse parooli.
8. Korda sammu 6 ning otsi Wireless Settingute alt üles väli SSID. Tõenäoliselt on see kuskil Basic Settings kategoorias. SSID väljale kirjuta oma soovitud Wifi võrgu nimi, mis on nähtaval kõigile arvutitele, kes selle Wifi võrgu kinni püüavad (teised näevad võrku, kuid ei saa sisse logida, kuna võrk on parooli all). Peale nime valikut vajuta jälle "apply" või "save". Tõenäoliselt logib ruuter jälle Wifi võrgust välja ning korda vajadusel sammu 5, kus nüüd on võrgu nimeks juba äsja valitud nimi (võimalik, et pead tegema refreshi, et võrk oleks nähtaval).
9. Kui Wifi ühendus on aeglane, siis võib olla probleem ruuteri enda vananenud tarkvaras, mis oli probleemiks Sitecom WL-607 Wifi ruuteriga. Selleks leia Wireless Settingute alt üles (tõenäoliselt kohe avalehel) väli "Firmware". Kui selle väärtuseks on 1.0, siis on tõenäoliselt kindlasti põhjust tarkvara uuendada. Selleks pane Google otsingusse oma Wifi ruuteri nimi ja täpne mudeli number ning lisa märksõna "firmware". Vali variant, mis asetseb Wifi ruuteri tootja kodulehel nii on kõige kindlam, et saad õige asja. Salvesta leitud fail arvuti desktopile. Teise võimalusena võid minna otse tootja kodulehel ning sealt otsida üles vastav mudel ja kindlasti on seal ka variant upgrade firmware vms.
10. Wifi ruuteri tarkvara EI TOHI uuendada kasutades Wifi ühendust. See võib rikkuda seadet. Selleks tee parem klikk Wifi ühenduste ikoonile ekraani paremal all ääres ning vali "disable". Seejärel ühenda internetikaabel modemi tagant ning sisesta see sülearvuti pessa. Ühenda kaabli teine ots lahti Wifi ruuteri WAN pesast ja sisesta see LAN pessa. Nüüd on arvuti ühendatud Wifi ruuteriga kaabli abil ja on ohutu tarkvara uuendada. Leia ruuteri konfiguratsioonipaneelist üles midagi sarnast "toolbox -> firmaware". Leia arvutist üles uus firmware versioon, vali see ning vajuta uuesti "apply" või "save". Oota kuni tarkvara on uuendatud, mille järel ruuter teeb restardi. Sellisel juhul pead kordama samme 1 - 8, et seadistada uuesti ruuter.
11. Nüüd peaks olema kodus hästi toimiv traadita ühendus, mis on enda valitud nimega ja parooliga. Ära unusta kaabli tõstmist peale firmware uuendamist ruuteri LAN pesast tagasi WAN pessa, et ühenduda internetiga.
12. Wifi ühenduse aktiveerimiseks vali Start menüüst Connect to-> Wireless Network Connection. Nüüd on Wifi ühendus uuesti aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust.
II. Switch
Kommutaator (inglise switch) on arvutivõrgu keskseade, mille abil luuakse ühendused lokaalses LAN võrgus.
Kommutaatorid töötavad peamiselt Etherneti võrkudes ja on pordikiirustega 10/100Mbps ja 10/100/1000Mbps. Kiiremad kommutaatorid suudavad ka 10Gbps kiirustel töötada. Kommutaatorid erinevad peamiselt kohtvõrgu jaoturite poolest sellega, et neil võib iga port töötada erineva kiirusega ja korraga võib olla ühenduses mitu erinevat arvutipaari erinevate kiirustega. Kodused kommutaatorid SOHO (Small Office, Home Office) on üldiselt 5 või 8 pordilised ja kiirusega 10/100Mbps.
Kommutaatori ülesanne on nii signaali edastamine, kui ka signaali võimendamine, mürade filtreerimine. OSI mudelis töötavad kommutaatorid peamiselt 2 kihis ehk andmelülikihis. Kommutaatoreid, mis töötavad 3 kihis kutsutakse manageeritavateks kommutaatoriteks. Sellised kommutaatorid suudavad hoida eraldi mitmeid eradli võrgugruppe (VLAN), sooritada QoS (Quality Of Service ehk teenuse kvaliteeti) ehk suudavad eristada Video-, Heli- ja Andmevoogusid. Tänu sellistele kommutaatoritele, ei ole videopilt hüplik ja heli katkendlik. Kuna need saadetakse enne andmesidepakette. Selliseid kommutaatorid on vaja kasutada sellistes kohtades, kus kasutatakse VoIP tehnoloogiat.
Kommutaator võib täita mingil määral ka marsruuteri ülesannet ehk määrab kindlaks andmete likumise suuna.
III. Jaotur ehk hub:
Jaoturi lubavad arvutitel võrgus suhelda. Iga arvuti lülitub jaoturisse Etherneti kaabliga ja ühest arvutist teise saadetavad andmed lähevad läbi jaoturi. Jaotur ei suuda identifitseerida talle saadetud andmete lähtekohta ega oodatavat sihtpunkti, nii et see saadab andmed laiali kõikidele ühendatud arvutitele, kaasa arvatud sellesse, kust see algselt pärines. Jaotur võib andmeid saata või vastu võtta, aga ei suuda mõlemat korraga teha. See muudab jaoturid kommutaatoritest aeglasemaks. Jaoturid on nende seadmete hulgas kõige lihtsamad ja kõige odavamad.
Hub’ide liigid:
Active hub: aktiivne jaotur, aktiivjaotur Võrgu tsentraalne ühendusseade, mis lisaks tööjaamade omavahel ühendamisele ka regenereerib signaale
Intelligent hub: intelligentne jaotur, mõtlev jaotur Võrgu keskne ühendusseade, mis peale võrguühenduste loomise tegeleb ka mitmesuguste andmetöötlusfunktsioonidega (võrguhaldus, sildamine, marsruutimine ja kommuteerimine)
Passive hub: passiivne jaotur, passiivjaotur OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis töötav võrgu tsentraalne ühendusseade, mis lihtsalt ühendab mitmest tööjaamast tulevad juhtmed kokku tähtühenduse kujul. Passiivjaoturis ei toimu mingit andmetöötlust ega signaalide regenereerimist
Switching hub: kommuteeriv jaotur Selline jaotur, mis suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC-aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet’i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet’i (100 Mbit/s) porte. See võimaldab võrguülemal sellistele suure liiklusega seadmetele nagu serverid sisse seada spetsiaalse Fast Ethernet kanali
IV. Modem:
ADSL modem Seade, mis ADSL-ühenduse puhul ühendab arvutisse installeeritud Etherneti võrguliidesekaarti (NIC) telefoniliiniga
Mine System> Administration> Võrk (sisesta root pw)
Klõpsake "New"
Vali "xDSL ühendus"
Te peate valima, mis NIC arvuti siduda see - eth0, kui on ainult üks. Sisestage pakkuja nimi (võib tegelikkuses midagi) Konto liik (ilmselt "Normal") ja seejärel oma kasutajanimi ja parool, mida ISP.
Salvesta kõike ja kas seda "teenust võrgu-restart" root terminalis või reboot ja teil tuleb hea.
Väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s.
V. Konverterid:
Muundi, muundur, konverter - seade, mis muundab ühe koodide, režiimide, jadade või sageduste komplekti teiseks komplektiks.
http://www.kuidas.ee
http://www.arvutiweb.ee
http://et.wikipedia.org
http://vallaste.ee
Wednesday, February 3, 2010
võrgupraktika 2. päev
Saabusime teisipäveval 02.02.10 kell 8.30-17.00 lahkusime.
Päev algab draiverite installiga serveri masinas (võrgudraiverid ja muud draiverid).Toimub sidekanali ja kaabelduse paigaldus.Toimub ühenduse testimine - ühendused toimisid. Siis sai veel Märdiga stendilt juhtmed klambritest lahti lastud, kuni kapini küljest võetud, sai siis juhtmetele uued otsaid tehtud ja switchi ühendatud ning siis tagasi veetud stendi juurde.
Multipleksimiseks nimetatakse mitme signaali või teabevoo viimist sellisele kujule, et neid saab samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Vastuvõtupoolel toimub signaalide üksteisest eraldamine ehk demultipleksimine.
Analoogsignaale multipleksitakse harilikult sagedusjaotusega multipleksimise (FDM) teel, kus kandevlaine ribalaius jaotatakse erineva ribalaiusega alamkanaliteks (sagedusribadeks) ja igas alamkanalis edastatakse üht signaali.
Digitaalsignaalide puhul kasutatakse harilikult ajajaotusega multipleksimist (TDM), kus mitut signaali edastatakse vaheldumisi, nö jupikaupa üle ühe ja sama kanali erinevates ajavahemikes.
Kiudoptilistes võrkudes liiguvad signaalid erineva lainepikkusega valguslainetena ning seal kasutatakse lainepikkusjaotusega multipleksimist (WDM)
ribalaius Ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR – Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid.
andmekiirus, andmeedastuskiirus (sama, mis läbilaskevõime) Andmeedastuskiirus on digitaalandmete hulk, mis ajaühikus liigub ühest punktist teise. Üldiselt on nii, et mida suurem on ühenduskanali ribalaius, seda suurem on andmeedastuskiirus. Telekommunikatsioonis on andmeedastuskiiruse mõõtühikuks bit/s (bitti sekundis) ja sõltuvalt sidekanali tüübist võib see ulatuda mõnekümnest kilobitist kuni sadade megabittideni sekundis ning on oodata, et lähemas tulevikus jõuab see terabittideni sekundis.
Arvutites on andmeedastuskiiruse ühikuks B/s (baiti sekundis)
Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus kõvaketas - Ethernet - kõvaketas toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 - tavaline koaksiaalkaabel, 2 - peen koaksiaalkaabel, T - keerdpaarjuhe)
Kuigi nimetus Ethernet viitab "eetrile" ehk raadioühendusele, on kõik tegelikkuses leiduvad Ethernet-võrgud juhtmetega võrgud. Nimetus on ajalooline, sest Etherneti standardite aluseks võeti Robert Metcalfe’i poolt 1973.a. leiutatud ja Ethernetiks nimetatud võrgutehnoloogia, mis oligi projekteeritud traadita ühendusi silmas pidades.
Vt. ka Fast Ethernet, GigE ja 10 Gigabit Ethernet
http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2034
Päev algab draiverite installiga serveri masinas (võrgudraiverid ja muud draiverid).Toimub sidekanali ja kaabelduse paigaldus.Toimub ühenduse testimine - ühendused toimisid. Siis sai veel Märdiga stendilt juhtmed klambritest lahti lastud, kuni kapini küljest võetud, sai siis juhtmetele uued otsaid tehtud ja switchi ühendatud ning siis tagasi veetud stendi juurde.
Multipleksimiseks nimetatakse mitme signaali või teabevoo viimist sellisele kujule, et neid saab samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Vastuvõtupoolel toimub signaalide üksteisest eraldamine ehk demultipleksimine.
Analoogsignaale multipleksitakse harilikult sagedusjaotusega multipleksimise (FDM) teel, kus kandevlaine ribalaius jaotatakse erineva ribalaiusega alamkanaliteks (sagedusribadeks) ja igas alamkanalis edastatakse üht signaali.
Digitaalsignaalide puhul kasutatakse harilikult ajajaotusega multipleksimist (TDM), kus mitut signaali edastatakse vaheldumisi, nö jupikaupa üle ühe ja sama kanali erinevates ajavahemikes.
Kiudoptilistes võrkudes liiguvad signaalid erineva lainepikkusega valguslainetena ning seal kasutatakse lainepikkusjaotusega multipleksimist (WDM)
ribalaius Ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR – Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid.
andmekiirus, andmeedastuskiirus (sama, mis läbilaskevõime) Andmeedastuskiirus on digitaalandmete hulk, mis ajaühikus liigub ühest punktist teise. Üldiselt on nii, et mida suurem on ühenduskanali ribalaius, seda suurem on andmeedastuskiirus. Telekommunikatsioonis on andmeedastuskiiruse mõõtühikuks bit/s (bitti sekundis) ja sõltuvalt sidekanali tüübist võib see ulatuda mõnekümnest kilobitist kuni sadade megabittideni sekundis ning on oodata, et lähemas tulevikus jõuab see terabittideni sekundis.
Arvutites on andmeedastuskiiruse ühikuks B/s (baiti sekundis)
Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus kõvaketas - Ethernet - kõvaketas toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 - tavaline koaksiaalkaabel, 2 - peen koaksiaalkaabel, T - keerdpaarjuhe)
Kuigi nimetus Ethernet viitab "eetrile" ehk raadioühendusele, on kõik tegelikkuses leiduvad Ethernet-võrgud juhtmetega võrgud. Nimetus on ajalooline, sest Etherneti standardite aluseks võeti Robert Metcalfe’i poolt 1973.a. leiutatud ja Ethernetiks nimetatud võrgutehnoloogia, mis oligi projekteeritud traadita ühendusi silmas pidades.
Vt. ka Fast Ethernet, GigE ja 10 Gigabit Ethernet
http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2034
võrgupraktika 1.päev
Saabusime 01.02.10 10.30-17.15 lahkusime
Esimesel võrgupraktika päeval tuli meil kontrollida ja komplekteerida erinevaid arvuteid, toiteplokke, monitore jms riistvara. Meie Taaviga võtsime ette 3-4 IBM-i , millest me komplekteerisime kokku 2 töötavat, nendel olid peal juba ka operatsiooni süsteemid, milleks olid OpenBsd. See järel komplekteerisme kokku kaks 430 Mhz prosega kasti.
Server Os-na valisiseme Debiani, mis sai installitud 1Ghz kasti. Musta kasti sai installitud "Windows Server 2008 x64 Enterprise Edition"
Katkised arvutid said osadeks võetud ja osad kappi pandud. (kaardid, PSU'd jne eraldatud)
Vedasime võrgukaabli serveri kapi nr. 1 juurest arvutite juurde.
Piirkonnakaablid- Fiiberoptiliste piirkonnakaablitena kasutatakse 4–24–kiulisi 62,5/125 µm tähistusega hulkmoodseid kiudkaableid. Samal eesmärgil võidakse kasutada ka 9/125 µm tähistusega ühemoodseid kiudkaableid. Kaabli otsad tuuakse välja piirkonnajaotlatesse ja/või hoonejaotlatesse. Pistikühenduste tüübid sellisel juhul on tavaliselt SC (SC–Duplex) või ST. Telefonivõrgu lahenduste puhul saab piirkonnakaablistikus kasutada ka sajapaarseid väliskaableid.
Püstkaablid- Kasutatakse sama tüüpi kiudkaableid ja pistikühendusi. Telefonivõrgu püstkaablitena kasutatakse sajapaarilist Cat.3 keerupaarikaablit, mille otsad tuuakse välja hoonejaotlatesse ja korrusejaotlatesse.
Korrusekaablid ja töökohakarbikud- Korrusekaablistik ehitatakse tuues välja ja paigaldades üks või rohkem neljapaarilist keerukaablit korrusejaotla paneelist töökohakarbikuni. Korrusekaablina kasutatakse kas maandatud (FTP) või maandamata (UTP) Cat.5 standardile vastavat keerdpaariga ühesoonelist kaablit 4x2x0,5 või kahesoonelist kaablit 2x(4x2x0,5). Iga töökoha juurde on soovitav varuda kaks kahe RJ45 pesaga karbikut ja üks koht kiudoptilise kaabli töökohakarbiku jaoks. Töökohakarbikud peavad igaks juhuks olema ka koosolekute–, koolitus–, printeri–, faksiruumis ja mujalgi, kus tulevikus võib vaja minna arvutivõrgukasutaja paigutamist.
Optikapaneelid- Jaotla ühenduskappides asuvad optikapaneelid kiudoptiliste kaablite ühenduste tegemiseks. Optikapaneelides asuvad SC– või ST–tüüppi adapterid, kuhu vastavalt otsastatud fiiberoptilised kaablid ühendatakse. Pistik kinnitatakse otse optilise kaabli üksiku kiu otsale või kasutatakse spetsiaalseid sabakiuga varustatud pistikuid, mille ots ühendatakse kaabli kiu otsaga.
RJ45–ühenduspaneelid- Jaotla ühenduskappidesse paigutatakse tavaliselt kas 16– või 24–pesalised paneelid. Ühenduspaneelide kõige enam levinud kõrgus on 1U. Paneelidesse paigaldatakse vaid Cat.5 standardile vastavad RJ45 pesad. Juhtmete ühendamisel tuleb rangelt jälgida standardeid T568A ja T568B. Sobilike vahemaade tagant paigaldatakse ühenduspaneelide vahele 1U kõrgused kaablite juhtpaneelid.
Töökohakarbikus tuleb kaabel otsastada kasutatava RJ45 pesale ettenähtud viisil.
Käesolevaga olemegi lühidalt vaadelnud arvutivõrgu kaablistiku projekteerimise põhimõtteid, kaablistikus kasutatavaid materjale ja paigalduspõhimõtteid. Artikliteseeria järgmistes osades vaatleme juba erinevate tootjate arvutivõrgusüsteemide eeliseid ja puudusi.
Kihtide funktsioonid:
1. Rakenduskihi protokollid on kui arvutiprogrammide lisad (API-d), et teostada andmete liigutamist rakenduste vahel. Programm annab enda edastatava andmete hulga üle rakenduskihile, kelle ülesanne on see vormindada vastava rakendusteenuse formaati ja edastada see siis transportimiseks järgmisele kihile.
2. Transpordi kiht tagab rakenduskihile andmete voo üle kandmise saatjalt vastuvõtjale (või ka püsivam kahepoolne ühendus). Transpordi kihi ülesanne tegeleda sessioonide, andmevoo tükeldamisega osadeks ja nende taasühendamisega andmevooks, vea- ja vookontrolliga jms.
3. Võrgu kiht tegeleb pakettide transpordiga saatjalt saajale, leides selleks sobiva teekonna, kasutades võrguaadresse ja ruutingu infot.
4. Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).
Esimesel võrgupraktika päeval tuli meil kontrollida ja komplekteerida erinevaid arvuteid, toiteplokke, monitore jms riistvara. Meie Taaviga võtsime ette 3-4 IBM-i , millest me komplekteerisime kokku 2 töötavat, nendel olid peal juba ka operatsiooni süsteemid, milleks olid OpenBsd. See järel komplekteerisme kokku kaks 430 Mhz prosega kasti.
Server Os-na valisiseme Debiani, mis sai installitud 1Ghz kasti. Musta kasti sai installitud "Windows Server 2008 x64 Enterprise Edition"
Katkised arvutid said osadeks võetud ja osad kappi pandud. (kaardid, PSU'd jne eraldatud)
Vedasime võrgukaabli serveri kapi nr. 1 juurest arvutite juurde.
Piirkonnakaablid- Fiiberoptiliste piirkonnakaablitena kasutatakse 4–24–kiulisi 62,5/125 µm tähistusega hulkmoodseid kiudkaableid. Samal eesmärgil võidakse kasutada ka 9/125 µm tähistusega ühemoodseid kiudkaableid. Kaabli otsad tuuakse välja piirkonnajaotlatesse ja/või hoonejaotlatesse. Pistikühenduste tüübid sellisel juhul on tavaliselt SC (SC–Duplex) või ST. Telefonivõrgu lahenduste puhul saab piirkonnakaablistikus kasutada ka sajapaarseid väliskaableid.
Püstkaablid- Kasutatakse sama tüüpi kiudkaableid ja pistikühendusi. Telefonivõrgu püstkaablitena kasutatakse sajapaarilist Cat.3 keerupaarikaablit, mille otsad tuuakse välja hoonejaotlatesse ja korrusejaotlatesse.
Korrusekaablid ja töökohakarbikud- Korrusekaablistik ehitatakse tuues välja ja paigaldades üks või rohkem neljapaarilist keerukaablit korrusejaotla paneelist töökohakarbikuni. Korrusekaablina kasutatakse kas maandatud (FTP) või maandamata (UTP) Cat.5 standardile vastavat keerdpaariga ühesoonelist kaablit 4x2x0,5 või kahesoonelist kaablit 2x(4x2x0,5). Iga töökoha juurde on soovitav varuda kaks kahe RJ45 pesaga karbikut ja üks koht kiudoptilise kaabli töökohakarbiku jaoks. Töökohakarbikud peavad igaks juhuks olema ka koosolekute–, koolitus–, printeri–, faksiruumis ja mujalgi, kus tulevikus võib vaja minna arvutivõrgukasutaja paigutamist.
Optikapaneelid- Jaotla ühenduskappides asuvad optikapaneelid kiudoptiliste kaablite ühenduste tegemiseks. Optikapaneelides asuvad SC– või ST–tüüppi adapterid, kuhu vastavalt otsastatud fiiberoptilised kaablid ühendatakse. Pistik kinnitatakse otse optilise kaabli üksiku kiu otsale või kasutatakse spetsiaalseid sabakiuga varustatud pistikuid, mille ots ühendatakse kaabli kiu otsaga.
RJ45–ühenduspaneelid- Jaotla ühenduskappidesse paigutatakse tavaliselt kas 16– või 24–pesalised paneelid. Ühenduspaneelide kõige enam levinud kõrgus on 1U. Paneelidesse paigaldatakse vaid Cat.5 standardile vastavad RJ45 pesad. Juhtmete ühendamisel tuleb rangelt jälgida standardeid T568A ja T568B. Sobilike vahemaade tagant paigaldatakse ühenduspaneelide vahele 1U kõrgused kaablite juhtpaneelid.
Töökohakarbikus tuleb kaabel otsastada kasutatava RJ45 pesale ettenähtud viisil.
Käesolevaga olemegi lühidalt vaadelnud arvutivõrgu kaablistiku projekteerimise põhimõtteid, kaablistikus kasutatavaid materjale ja paigalduspõhimõtteid. Artikliteseeria järgmistes osades vaatleme juba erinevate tootjate arvutivõrgusüsteemide eeliseid ja puudusi.
Kihtide funktsioonid:
1. Rakenduskihi protokollid on kui arvutiprogrammide lisad (API-d), et teostada andmete liigutamist rakenduste vahel. Programm annab enda edastatava andmete hulga üle rakenduskihile, kelle ülesanne on see vormindada vastava rakendusteenuse formaati ja edastada see siis transportimiseks järgmisele kihile.
2. Transpordi kiht tagab rakenduskihile andmete voo üle kandmise saatjalt vastuvõtjale (või ka püsivam kahepoolne ühendus). Transpordi kihi ülesanne tegeleda sessioonide, andmevoo tükeldamisega osadeks ja nende taasühendamisega andmevooks, vea- ja vookontrolliga jms.
3. Võrgu kiht tegeleb pakettide transpordiga saatjalt saajale, leides selleks sobiva teekonna, kasutades võrguaadresse ja ruutingu infot.
4. Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).
Subscribe to:
Posts (Atom)