Monday, February 22, 2010
võrgpraktika 13.päev
Saabusime 8.30-15.00 lahkusime.
Monitooring:
Monitooring ehk seire, püsikontroll - Andmetöötlussüsteemi tegevuse jälgimine analüüsi eesmärgil.
Meie süsteemi monitooringu tarkvarast rääkides on installeeritud Zabbix. Zabbix’it saab uurida ja alla laadida nende kodulehelt: http://www.zabbix.com. Erinevate monitooringu tarkvarade võrdluse leiab siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_network_monitoring_systems.
Infot Zabbix’i installeerimise kohta erinevatele OS’idele, selle monitoorimise kohta, konfiguratsiooni kohta ja muud abi leiab Zabbix’i wiki leheküljelt: http://www.zabbix.com/wiki/start.
Lühike kokkuvõte Zabbix’ist
Zabbix on võrkude manageerimise süsteemide aplikatsioon, valmistatud Alexei Vladishev’i poolt.
See on disainitud monitooringuks ja järje pidamiseks erinevate võrkude, teenuste, serverite ja paljude muude võrgu riistvarade staatuse kohta.
Zabbix kasutabMySQL’i, PostgreSQL’i, SQLite,’i või Oracle’t oma andmete hoiustamiseks. Selle lõpuosa on kirjutatud C keeles ja alguse osa kirjutatud PHP’s. Zabbix pakub mitmeid monitooringu võimalusi.
Lihtsad kontrollid suudavad kinnitada valmisolekut ja tundlikkust standartsete teenuste kohta, nagu näiteks SMTP ja HTTP, ilma mingisuguse tarkvara installeerimiseta monitooritavale host’ile. Zabbix’i agent saab samuti installeerida UNIX’i ja Windows’i host’idele, et jälgida selliseid statistikaid nagu näiteks CPU load’i, võrgu kasutust, ketta suurust jms.Alternatiivselt agentide installeerimisega hostidele, zabbix sisaldab ka tuge monitooringuks SNMP, TCP ja ICMP kontrollidega, IPMI ja tava parameetritega. Zabbix toetab laialdast reaal-aja teavitus mehhanisme, kaasaarvatud XMPP.
Zabbix on tasuta tarkvara.
Viited: http://vallaste.ee/
http://www.zabbix.com/
http://en.wikipedia.org/wiki/Zabbix
Monitooring:
Monitooring ehk seire, püsikontroll - Andmetöötlussüsteemi tegevuse jälgimine analüüsi eesmärgil.
Meie süsteemi monitooringu tarkvarast rääkides on installeeritud Zabbix. Zabbix’it saab uurida ja alla laadida nende kodulehelt: http://www.zabbix.com. Erinevate monitooringu tarkvarade võrdluse leiab siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_network_monitoring_systems.
Infot Zabbix’i installeerimise kohta erinevatele OS’idele, selle monitoorimise kohta, konfiguratsiooni kohta ja muud abi leiab Zabbix’i wiki leheküljelt: http://www.zabbix.com/wiki/start.
Lühike kokkuvõte Zabbix’ist
Zabbix on võrkude manageerimise süsteemide aplikatsioon, valmistatud Alexei Vladishev’i poolt.
See on disainitud monitooringuks ja järje pidamiseks erinevate võrkude, teenuste, serverite ja paljude muude võrgu riistvarade staatuse kohta.
Zabbix kasutabMySQL’i, PostgreSQL’i, SQLite,’i või Oracle’t oma andmete hoiustamiseks. Selle lõpuosa on kirjutatud C keeles ja alguse osa kirjutatud PHP’s. Zabbix pakub mitmeid monitooringu võimalusi.
Lihtsad kontrollid suudavad kinnitada valmisolekut ja tundlikkust standartsete teenuste kohta, nagu näiteks SMTP ja HTTP, ilma mingisuguse tarkvara installeerimiseta monitooritavale host’ile. Zabbix’i agent saab samuti installeerida UNIX’i ja Windows’i host’idele, et jälgida selliseid statistikaid nagu näiteks CPU load’i, võrgu kasutust, ketta suurust jms.Alternatiivselt agentide installeerimisega hostidele, zabbix sisaldab ka tuge monitooringuks SNMP, TCP ja ICMP kontrollidega, IPMI ja tava parameetritega. Zabbix toetab laialdast reaal-aja teavitus mehhanisme, kaasaarvatud XMPP.
Zabbix on tasuta tarkvara.
Viited: http://vallaste.ee/
http://www.zabbix.com/
http://en.wikipedia.org/wiki/Zabbix
võrgpraktika 12.päev
Saabusime 8.30-15.30 lahkusime.
Sai siis kliendi masinasse paigaldatud tv kaart. Esimese korraga saime pildi ka kätte. Et pilti streamida teise kliendi arvutisse , selle jaoks sai downloaditud vlc player. Hiljem sai siis Maarekiga tehtud pikendus juhe nelja vooluvõrgu pesaga ja kahe võrgupeaga, tükk aega läks ,et valmis teha, suht viisakas asi sai.
Sai siis kliendi masinasse paigaldatud tv kaart. Esimese korraga saime pildi ka kätte. Et pilti streamida teise kliendi arvutisse , selle jaoks sai downloaditud vlc player. Hiljem sai siis Maarekiga tehtud pikendus juhe nelja vooluvõrgu pesaga ja kahe võrgupeaga, tükk aega läks ,et valmis teha, suht viisakas asi sai.
võrgpraktika 11.päev
Saabusime 8.30-15.15 lahkusime.
SNMP:
lihtne võrguhalduse protokoll Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks
MIB:
haldusinfobaas SNMP struktuur, mis kirjeldab parajasti kontrollitavat seadet
RMON:
Kaugvõrk seire (RMON) MIB välja töötanud IETF toetada järelevalvet ja protokolli analüüsi kohtvõrke. Originaalkeeles (mõnikord nimetatakse RMON1) keskendunud OSI Layer 1 ja Layer 2 info Ethernet ja Token Ring võrkudes. See on pikendatud RMON2 mis lisab toetust võrgu-ja rakendus-layer järelevalve ja SMON mis lisab toetust lülitusvõrkude. See on tööstuse standardsed nõuded, mis pakub palju funktsionaalsust pakub võrguinfole analüsaatorid. RMON mõjurid on ehitatud palju high-end lülitid ja ruuterid.
SYSLOG
Logi
Logi on standard edastamiseks samamoodi sõnumid (Internet Protocol) arvutivõrgu.
Logi on klient-server protokoll: [1] metsaraie taotluse edastab väike (alla 1KB) tekstsõnum logi vastuvõtja. Vastuvõtja on tavaliselt nimetatakse syslogd, syslog deemon või syslog serverisse. Logi teateid võib saata User Datagram Protocol (UDP) või Transmission Control Protocol (TCP). [2] Andmed on saadetud kodeerimata kujul, kuigi ei kuulu logi protokoll ise, SSL-ümbris võib kasutada ette kihti krüptimist läbi SSL / TLS. Logi kasutab port 514.
Logi tavaliselt kasutatakse arvutisüsteemi haldamise ja turvalisuse auditi. Kuigi see on mitmeid puudusi, syslog toetab mitmesuguseid seadmeid ja vastuvõtjad erinevates keskkondades. Seetõttu, syslog saab integreerida samamoodi andmed mitmeid erinevaid skeeme keskhoidla.
Logi praegu standardiseeritud jooksul Logi töörühma IETF.
SNMP:
lihtne võrguhalduse protokoll Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks
MIB:
haldusinfobaas SNMP struktuur, mis kirjeldab parajasti kontrollitavat seadet
RMON:
Kaugvõrk seire (RMON) MIB välja töötanud IETF toetada järelevalvet ja protokolli analüüsi kohtvõrke. Originaalkeeles (mõnikord nimetatakse RMON1) keskendunud OSI Layer 1 ja Layer 2 info Ethernet ja Token Ring võrkudes. See on pikendatud RMON2 mis lisab toetust võrgu-ja rakendus-layer järelevalve ja SMON mis lisab toetust lülitusvõrkude. See on tööstuse standardsed nõuded, mis pakub palju funktsionaalsust pakub võrguinfole analüsaatorid. RMON mõjurid on ehitatud palju high-end lülitid ja ruuterid.
SYSLOG
Logi
Logi on standard edastamiseks samamoodi sõnumid (Internet Protocol) arvutivõrgu.
Logi on klient-server protokoll: [1] metsaraie taotluse edastab väike (alla 1KB) tekstsõnum logi vastuvõtja. Vastuvõtja on tavaliselt nimetatakse syslogd, syslog deemon või syslog serverisse. Logi teateid võib saata User Datagram Protocol (UDP) või Transmission Control Protocol (TCP). [2] Andmed on saadetud kodeerimata kujul, kuigi ei kuulu logi protokoll ise, SSL-ümbris võib kasutada ette kihti krüptimist läbi SSL / TLS. Logi kasutab port 514.
Logi tavaliselt kasutatakse arvutisüsteemi haldamise ja turvalisuse auditi. Kuigi see on mitmeid puudusi, syslog toetab mitmesuguseid seadmeid ja vastuvõtjad erinevates keskkondades. Seetõttu, syslog saab integreerida samamoodi andmed mitmeid erinevaid skeeme keskhoidla.
Logi praegu standardiseeritud jooksul Logi töörühma IETF.
Tuesday, February 16, 2010
võrgupraktika 10. päev
PowerQuest Volume Manager
PowerQuest VolumeManager pakub IT professionaalidele tõhusat lahendust serveriruumi uuestikonfigureerimist ja ketta ruumiga talitamist. PowerQuest VolumeManageriga saad sa kiiresti ja lihtsalt koostaa ja uuesti konfigureerida kettaid Windows NT/2000 serverites suuri ressursse nagu faile, programme ja operatsioonisüsteeme.
Riistvara nõuded:
• 133Mhz Pentium protsessor või võimsam
• 64MB RAM
• 64MB vaba kõvaketta ruumi
• CD-rom
• VGA monitor
Tarkvara nõuded:
• Windows NT 4.0 (SP4+), Windows 2000 Server & Advanced Server (SP1+)
Viide: http://www.superwarehouse.com/Powerquest_Volumemanager_V2.0/VM20ENK/ps/52580
SNMP (Simple Network Management Protocol)
Lihtne võrguhalduse protokoll - Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks.
MIB (Management Information Base)
RMON (Remote Network Monitoring) pakub standartset informatsiooni, mida saab kasutada võrgu administraator kindla grupi LAN’ide (Local Area Network) monitooringuks, analüüsimiseks ja veaotsinguteks ning samuti ka sissetulevate T-1/E-1 ja T-2/E-3 liinide monitooringuks, analüüsimiseks ja veaotsinguteks keskmisel saidil. RMON spetsiaalselt defineerib seda informatsiooni, mida iga võrgu monitooringu süsteem suudab pakkuda. See on nimetatud osaks MIB’st (haldusinfobaasist) seoses Request for Comments 1757 kui laiendusena tavalisest SNMP protokollist. Viimaseks leveliks on RMON’i verioon 2 (sellele on ka viidatud, kui RMON 2 või RMON2). RMON’i võivad toetada riistavaralised monitooringu masinad või läbi tarkvara või riistvara ja tarkvara kombinatsiooniga. Näiteks Cisco Lan’i switchide liin sisaldab tarkvara igas switchis, mis informatsiooni kinni hoida, kui andmed jooksevad sellest läbi ja salvestab andmed oma MIB’i. Tarkvara agent suudab koguda informatsiooni võrgu administraatorile presentatsiooniks koos graafilise kasutajaliidesega. Paljud edasipakkujad pakuvad produkte, mis sisaldavad erinevat tüüpi RMON’i tuge. RMON kogub 9 tüüpi infot, kaasaarvatud saadetud pakettid saadetud baidid, kustutatud paketid, hostide statistika, kahte tüüpi aadresside omavahelised ühendused kahe aadresside paari vahel ja kindlat tüüpi sündmused, mis on ilmnenud. Võrgu administraator saab välja vaadata, kui palju bandwidth’i või liiklust iga kasutaja mõjutab oma tegevusega võrgule ja ja milliseid veebisaitidele pääsetakse. On võimalik seadistada erinevaid alarme, et vältida eelseisvaid probleeme.
Täpsemalt: http://vallaste.ee
http://searchmobilecomputing.techtarget.com/definition/RMON
Syslog - Logimist korraldab serveris tavaliselt tarkvara nimega syslog, levinud on ka täiustatud logimootor nimega syslog-ng. Antud tekstis tegeleme keskse logimisega logiserverisse, mille ip'ks on näiteks 192.168.1.10.
Vajalik võib see olla näiteks, et peale serveri mahavõtmist või purunemist saaks jälgida mis on toimunud. Tsentraalse statistika genereerimiseks jne
Osa tarkvara ei kasuta logimiseks sysloq'i, vaid eelistavad ise tegeleda logi kirjutamiega - näiteks apache.
Viide:
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Logi#teenuste_logimine_l.C3.A4bi_syslog.27i
PowerQuest VolumeManager pakub IT professionaalidele tõhusat lahendust serveriruumi uuestikonfigureerimist ja ketta ruumiga talitamist. PowerQuest VolumeManageriga saad sa kiiresti ja lihtsalt koostaa ja uuesti konfigureerida kettaid Windows NT/2000 serverites suuri ressursse nagu faile, programme ja operatsioonisüsteeme.
Riistvara nõuded:
• 133Mhz Pentium protsessor või võimsam
• 64MB RAM
• 64MB vaba kõvaketta ruumi
• CD-rom
• VGA monitor
Tarkvara nõuded:
• Windows NT 4.0 (SP4+), Windows 2000 Server & Advanced Server (SP1+)
Viide: http://www.superwarehouse.com/Powerquest_Volumemanager_V2.0/VM20ENK/ps/52580
SNMP (Simple Network Management Protocol)
Lihtne võrguhalduse protokoll - Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks.
MIB (Management Information Base)
RMON (Remote Network Monitoring) pakub standartset informatsiooni, mida saab kasutada võrgu administraator kindla grupi LAN’ide (Local Area Network) monitooringuks, analüüsimiseks ja veaotsinguteks ning samuti ka sissetulevate T-1/E-1 ja T-2/E-3 liinide monitooringuks, analüüsimiseks ja veaotsinguteks keskmisel saidil. RMON spetsiaalselt defineerib seda informatsiooni, mida iga võrgu monitooringu süsteem suudab pakkuda. See on nimetatud osaks MIB’st (haldusinfobaasist) seoses Request for Comments 1757 kui laiendusena tavalisest SNMP protokollist. Viimaseks leveliks on RMON’i verioon 2 (sellele on ka viidatud, kui RMON 2 või RMON2). RMON’i võivad toetada riistavaralised monitooringu masinad või läbi tarkvara või riistvara ja tarkvara kombinatsiooniga. Näiteks Cisco Lan’i switchide liin sisaldab tarkvara igas switchis, mis informatsiooni kinni hoida, kui andmed jooksevad sellest läbi ja salvestab andmed oma MIB’i. Tarkvara agent suudab koguda informatsiooni võrgu administraatorile presentatsiooniks koos graafilise kasutajaliidesega. Paljud edasipakkujad pakuvad produkte, mis sisaldavad erinevat tüüpi RMON’i tuge. RMON kogub 9 tüüpi infot, kaasaarvatud saadetud pakettid saadetud baidid, kustutatud paketid, hostide statistika, kahte tüüpi aadresside omavahelised ühendused kahe aadresside paari vahel ja kindlat tüüpi sündmused, mis on ilmnenud. Võrgu administraator saab välja vaadata, kui palju bandwidth’i või liiklust iga kasutaja mõjutab oma tegevusega võrgule ja ja milliseid veebisaitidele pääsetakse. On võimalik seadistada erinevaid alarme, et vältida eelseisvaid probleeme.
Täpsemalt: http://vallaste.ee
http://searchmobilecomputing.techtarget.com/definition/RMON
Syslog - Logimist korraldab serveris tavaliselt tarkvara nimega syslog, levinud on ka täiustatud logimootor nimega syslog-ng. Antud tekstis tegeleme keskse logimisega logiserverisse, mille ip'ks on näiteks 192.168.1.10.
Vajalik võib see olla näiteks, et peale serveri mahavõtmist või purunemist saaks jälgida mis on toimunud. Tsentraalse statistika genereerimiseks jne
Osa tarkvara ei kasuta logimiseks sysloq'i, vaid eelistavad ise tegeleda logi kirjutamiega - näiteks apache.
Viide:
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Logi#teenuste_logimine_l.C3.A4bi_syslog.27i
Monday, February 15, 2010
võrgupraktika 9. päev
Saabusime 8.30-15.00 lahkusime.
Samba server sai installitud
NAT sai juba kunagi varem peale.
Siis sai veel kuulatud teooriat teemal valgukaabel, millest koosneb ja kuidas otsi teha. Kui teoreetiline pool sai kuulatud, siis sai endalgi proovitud üks ots ära teha, mis ka õnnestus.
Samba server sai installitud
NAT sai juba kunagi varem peale.
Siis sai veel kuulatud teooriat teemal valgukaabel, millest koosneb ja kuidas otsi teha. Kui teoreetiline pool sai kuulatud, siis sai endalgi proovitud üks ots ära teha, mis ka õnnestus.
võrgupraktika 8. päev
Saabusime 8.30-15.00 lahkusime
Mis on VLSM?
VLSM ehk Muutuva Pikkusega Subnet Mask on vahend IP-aadresside ressursside vähendamiseks alamvõrkudeks põhinedes nende individuaalsetele vajadustele, mitte mingitele võrgu-suuruste reeglitele. IP routing protokollidest toetatud Cisco, OSPF, Dual IS-IS, BGP-4 ja EIGRP poolt nimetatud „klassita” või VLSM teeks.
Vanasti, EGP toetus klasside definitsioonidele ja tegelikult vahetas võrgunumbreid (8, 16 või 32 bit-ised väljad), mitte IP-aadresse(32- bitiseid numberid); RIP ja IGRP vahetasid võrgu ja maski numbreid 32-bitistel väljadel, vahe võrgu numbrite, maski numbrite vahel ja hosti numbrite vahel, eesmärgiks numbrite kokkusaamine, mitte routing protokollida vahetus. Värskemad protokollid (vaata VLSM) kannavad kas prefiksi pikkuseid (järkuvate bittide jada aadressis ) või subnet maski iga aadressiga, kirjeldatud mis osa 32-bitisest väljast on see aadress, millele toimub routing.
Lihtsa näitena võrgu maskist, mis kasutab mitmesuguse pikkusega subnet maske võib leida Cisco ehitusest. Seal on mitmeid switche rakendatavates majades, konfigureeritud koos FDDI ja Etherneti kasutajaliidestega. Ja nummerdatud, et toetada 62 hosti igal switchitud subnet’il; tegelikkuses võibolla 15-30 hosti (printerid, tööjaamad, diski serverid) on füüsiliselt ühendatud üksteise külge. Kuigi paljudel projekteerijatel on samuti ISDN või Frame Relay lingid Home’i ning väike subnet seal. Need kodu-kontorid tavaliselt omavad ühte või mitut ruuterit ja ühte X terminali või tööjaama; neil võib samuti olla üks OC või Macintosh. Kui nii, siis nad on tavaliselt konfigureeritud toetama 6 hosti ja mõnda on konfigureeritud toetama 14’st. Punktist punkti ühendused on tavaliselt tähistamata.
Kasutades „üks suurus sobib kõigile” adresseerimis-skeeme, sellised võib leida RIP’is või IGRP’s, siis kodu kontorid peaksid olema konfigureeritud toetama 62’e hosti ogaüks; kasutades numbreid „punktist punkti” ühendustes, võib hoopis edaspidi liita aadressihulka.
Üks neist konfigureerib ruuteri VLSM’i, konfigureerides ruuterit kasutama ühte protokolli (näiteks OSPF või EIGRP), mis toetab seda, ja konfigureerides subnet maske või mitmeid liideseid ‚IP-aadressi’ liidese alus-käsus. Et kasutada supernet’e, üks peab edasi konfigureerima ‚klassitu IP’ kasutamise teid.
http://www.faqs.org/faqs/cisco-networking-faq/section-37.html ja
http://translate.google.com/#
IP-aadressid
IP-võrgu protokolli järgi on aadressid 32-bitised numbrid. Igale arvutile peab olema kinnistatud kogu võrgus ainulaadne aadress. Kohalikus võrgus, millel pole TCP/IP-ühendust teiste võrkudega, võite need aadressid määrata vastavalt isiklikule eelistusele. Interneti saitide aadressid kinnistab keskne organisatsioon — Võrguteabekeskus (NIC, Network Information Center).
Lugemise hõlbustamiseks jagatakse IP-aadressid neljaks 8-bitiseks numbriks (oktetiks). Näiteks arvuti quark.physics.groucho.edu IP-aadress on 0x954C0C04, mis kirjutatakse tavaliselt punktnotatsioonis 149.76.12.4.
IP-aadressi esimesed oktetid sisaldavad harilikult võrguaadressi ning ülejäänud osa hostiaadressi. Kui te pöördute NIC-i poole IP-aadressi saamiseks, siis ei määrata aadressi mitte igale üksikule hostile, vaid antakse võrguaadress ja lubatakse kinnistada võrgu kõigile hostidele IP-aadressid oma äranägemise järgi.
Olenevalt võrgu suurusest võib aadressi hostiosa olla suurem või väiksem. Eri vajaduste rahuldamiseks on mitmeid võrguklasse, mis kirjeldavad erinevaid
IP-aadresside jaotusviise.
Klass A Hõlmab võrke 1.0.0.0 kuni 127.0.0.0. Võrguaadress sisaldub esimeses oktetis. Klassis A on hostiosa 24-bitine, võimaldades nummerdada ligi 1,6 miljonit hosti.
Klass B Hõlmab võrke 128.0.0.0 kuni 191.255.0.0. Võrguaadress on kahes esimeses oktetis. Klassis B võib-olla kuni 16320 võrku, igas 65024 hosti.
Klass C Hõlmab võrke vahemikus 192.0.0.0 kuni 223.255.255.0, kus võrguaadress on kolmes esimeses oktetis. See võimaldab adresseerida ligi 2 miljonit võrku, igas kuni 254 hosti.
Klassid D, E ja F Aadressid, mis langevad vahemikku 224.0.0.0 kuni 254.0.0.0. Need on kas eksperimentaalsed või reserveeritud kasutamiseks tulevikus ning ei täpsusta ühtegi võrku.
Eelmise näite juurde naastes näeme, et arvuti quark aadress 149.76.12.4 vastab hostile 12.4 ja klassi B võrgule 149.76.0.0.
Võib-olla märkasite, et ülaltoodud loendis polnud hostiosa igale oktetile kõiki võimalikke väärtusi lubatud. Seda seetõttu, et 0-dest ja 255-test koosnevad hostiaadressid on reserveeritud erieesmärkideks. Nullise hostiosaga aadress vastab jooksva asukoha võrgule ja ühtedest koosnev hostiaadress on leviaadressiks (st vastab samaaegselt selle võrgu kõigile hostidele). Nii näiteks pole 149.76.255.255 ühegi hosti aadress, samas aga vastab kõigile hostidele võrgus 149.76.0.0.
On veel kaks reserveeritud võrguaadressi — 0.0.0.0 ja 127.0.0.0. Esimest kutsutakse vaikemarsruudiks ja teist tagastusaadressiks.
Võrk 127.0.0.0 on reserveeritud teie hostiga seotud kohalikuks IP-liikluseks. Tavaliselt kinnistatakse aadress 127.0.0.1 teie arvutis spetsiaalliidesele (nn tagastusliidesele), mis toimib suletud ringina. Iga tagastusliidesele saadetud IP-pakett tagastatakse, nagu oleks ta just saabunud mõnest võrgust. See lubab arendada ja testida võrgutarkvara tegelikult võrku kasutamata. Teine kasulik rakendus on võimalus kasutada võrgutarkvara autonoomses hostis. See polegi nii haruldane kui esialgu paistab. Näiteks paljudel UUCP-saitidel pole IP-ühendust, aga nad soovivad sellest hoolimata käivitada uudisesüsteemi INN. Korralikuks tööks Linuxis vajab INN tagastusliidest.
http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk9.htm
Mis on VLSM?
VLSM ehk Muutuva Pikkusega Subnet Mask on vahend IP-aadresside ressursside vähendamiseks alamvõrkudeks põhinedes nende individuaalsetele vajadustele, mitte mingitele võrgu-suuruste reeglitele. IP routing protokollidest toetatud Cisco, OSPF, Dual IS-IS, BGP-4 ja EIGRP poolt nimetatud „klassita” või VLSM teeks.
Vanasti, EGP toetus klasside definitsioonidele ja tegelikult vahetas võrgunumbreid (8, 16 või 32 bit-ised väljad), mitte IP-aadresse(32- bitiseid numberid); RIP ja IGRP vahetasid võrgu ja maski numbreid 32-bitistel väljadel, vahe võrgu numbrite, maski numbrite vahel ja hosti numbrite vahel, eesmärgiks numbrite kokkusaamine, mitte routing protokollida vahetus. Värskemad protokollid (vaata VLSM) kannavad kas prefiksi pikkuseid (järkuvate bittide jada aadressis ) või subnet maski iga aadressiga, kirjeldatud mis osa 32-bitisest väljast on see aadress, millele toimub routing.
Lihtsa näitena võrgu maskist, mis kasutab mitmesuguse pikkusega subnet maske võib leida Cisco ehitusest. Seal on mitmeid switche rakendatavates majades, konfigureeritud koos FDDI ja Etherneti kasutajaliidestega. Ja nummerdatud, et toetada 62 hosti igal switchitud subnet’il; tegelikkuses võibolla 15-30 hosti (printerid, tööjaamad, diski serverid) on füüsiliselt ühendatud üksteise külge. Kuigi paljudel projekteerijatel on samuti ISDN või Frame Relay lingid Home’i ning väike subnet seal. Need kodu-kontorid tavaliselt omavad ühte või mitut ruuterit ja ühte X terminali või tööjaama; neil võib samuti olla üks OC või Macintosh. Kui nii, siis nad on tavaliselt konfigureeritud toetama 6 hosti ja mõnda on konfigureeritud toetama 14’st. Punktist punkti ühendused on tavaliselt tähistamata.
Kasutades „üks suurus sobib kõigile” adresseerimis-skeeme, sellised võib leida RIP’is või IGRP’s, siis kodu kontorid peaksid olema konfigureeritud toetama 62’e hosti ogaüks; kasutades numbreid „punktist punkti” ühendustes, võib hoopis edaspidi liita aadressihulka.
Üks neist konfigureerib ruuteri VLSM’i, konfigureerides ruuterit kasutama ühte protokolli (näiteks OSPF või EIGRP), mis toetab seda, ja konfigureerides subnet maske või mitmeid liideseid ‚IP-aadressi’ liidese alus-käsus. Et kasutada supernet’e, üks peab edasi konfigureerima ‚klassitu IP’ kasutamise teid.
http://www.faqs.org/faqs/cisco-networking-faq/section-37.html ja
http://translate.google.com/#
IP-aadressid
IP-võrgu protokolli järgi on aadressid 32-bitised numbrid. Igale arvutile peab olema kinnistatud kogu võrgus ainulaadne aadress. Kohalikus võrgus, millel pole TCP/IP-ühendust teiste võrkudega, võite need aadressid määrata vastavalt isiklikule eelistusele. Interneti saitide aadressid kinnistab keskne organisatsioon — Võrguteabekeskus (NIC, Network Information Center).
Lugemise hõlbustamiseks jagatakse IP-aadressid neljaks 8-bitiseks numbriks (oktetiks). Näiteks arvuti quark.physics.groucho.edu IP-aadress on 0x954C0C04, mis kirjutatakse tavaliselt punktnotatsioonis 149.76.12.4.
IP-aadressi esimesed oktetid sisaldavad harilikult võrguaadressi ning ülejäänud osa hostiaadressi. Kui te pöördute NIC-i poole IP-aadressi saamiseks, siis ei määrata aadressi mitte igale üksikule hostile, vaid antakse võrguaadress ja lubatakse kinnistada võrgu kõigile hostidele IP-aadressid oma äranägemise järgi.
Olenevalt võrgu suurusest võib aadressi hostiosa olla suurem või väiksem. Eri vajaduste rahuldamiseks on mitmeid võrguklasse, mis kirjeldavad erinevaid
IP-aadresside jaotusviise.
Klass A Hõlmab võrke 1.0.0.0 kuni 127.0.0.0. Võrguaadress sisaldub esimeses oktetis. Klassis A on hostiosa 24-bitine, võimaldades nummerdada ligi 1,6 miljonit hosti.
Klass B Hõlmab võrke 128.0.0.0 kuni 191.255.0.0. Võrguaadress on kahes esimeses oktetis. Klassis B võib-olla kuni 16320 võrku, igas 65024 hosti.
Klass C Hõlmab võrke vahemikus 192.0.0.0 kuni 223.255.255.0, kus võrguaadress on kolmes esimeses oktetis. See võimaldab adresseerida ligi 2 miljonit võrku, igas kuni 254 hosti.
Klassid D, E ja F Aadressid, mis langevad vahemikku 224.0.0.0 kuni 254.0.0.0. Need on kas eksperimentaalsed või reserveeritud kasutamiseks tulevikus ning ei täpsusta ühtegi võrku.
Eelmise näite juurde naastes näeme, et arvuti quark aadress 149.76.12.4 vastab hostile 12.4 ja klassi B võrgule 149.76.0.0.
Võib-olla märkasite, et ülaltoodud loendis polnud hostiosa igale oktetile kõiki võimalikke väärtusi lubatud. Seda seetõttu, et 0-dest ja 255-test koosnevad hostiaadressid on reserveeritud erieesmärkideks. Nullise hostiosaga aadress vastab jooksva asukoha võrgule ja ühtedest koosnev hostiaadress on leviaadressiks (st vastab samaaegselt selle võrgu kõigile hostidele). Nii näiteks pole 149.76.255.255 ühegi hosti aadress, samas aga vastab kõigile hostidele võrgus 149.76.0.0.
On veel kaks reserveeritud võrguaadressi — 0.0.0.0 ja 127.0.0.0. Esimest kutsutakse vaikemarsruudiks ja teist tagastusaadressiks.
Võrk 127.0.0.0 on reserveeritud teie hostiga seotud kohalikuks IP-liikluseks. Tavaliselt kinnistatakse aadress 127.0.0.1 teie arvutis spetsiaalliidesele (nn tagastusliidesele), mis toimib suletud ringina. Iga tagastusliidesele saadetud IP-pakett tagastatakse, nagu oleks ta just saabunud mõnest võrgust. See lubab arendada ja testida võrgutarkvara tegelikult võrku kasutamata. Teine kasulik rakendus on võimalus kasutada võrgutarkvara autonoomses hostis. See polegi nii haruldane kui esialgu paistab. Näiteks paljudel UUCP-saitidel pole IP-ühendust, aga nad soovivad sellest hoolimata käivitada uudisesüsteemi INN. Korralikuks tööks Linuxis vajab INN tagastusliidest.
http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk9.htm
Subscribe to:
Posts (Atom)